15.-16.märtsil Stockholmi Eesti Majas aset leidnud kahepäevasel seminaril Eesti Keele Päevad Stockholmis osales hulk professionaale ja muidu huvilisi. Keeleseminari peakorraldajaks oli REL keeletoimkond, omajagu aitasid kaasa Eesti Instituut Rootsis, klubi Estetic ja REL Sth Mudilasringi aktivistid. Kohaletulnud kuus-seitsekümmend inimest seminaripublikuski tundusid seminaril ja sellega seoses pakutavaga igati rahul olevat. Selle seminari eripärana võib nimetada, et mõeldud oli kõikide vanuserühmade peale, päris beebidest kuni eakamateni, kes programmist võisid noppida just endale sobiva osa. Kes kuulas ettekandeid, kes vaatas uusi raamatuid, kes nostalgitses aabitsanäitusel, kes nautis rahvamuusika kontserti või nukuteatri etendust - või kes lihtsalt tundis rõõmu sellest, et ta ümber kõlas kaunis eesti keel.
Rootsi Eestlaste Liidu esimees Jaak Akker avas seminariprogrammi ja avakõne lõpus ulatati lilled tänuavalduseks aastakümneid Rootsis innukalt eesti keelt (kodukeelena) õpetanud Edith Kotka Nymanile ja Paul Laanele. Seejärel pidas EV suursaadik Stockholmis, Alar Streimann emotsionaalse tervituskõne, kus rõhutas eesti keele alalhoidmise ja lastele edasiandmise tähtsust välisriigis elades. Pidulikele avasõnadele järgnes sisutiheda seminari esimene ettekannete sari teemal ”Eesti keel globaliseeruvas maailmas”, mille juhatas sisse prof. Raimo Raag Uppsala Ülikoolist. Teema ”Eesti keel ja selle areng” raames tutvustati nii emakeelepäeva traditsiooni kui radikaalsemaid muutusi eesti keele ajaloos. Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatajat, hiljuti lahkunud Meinhard Laksi, mälestati minutilise leinaseisakuga. Seminari kõige kaugemalt saabunud ettekande esitaja oli prof. Els Oksaar Hamburgi ülikooli juurest, kes juba üle kolmekümne aasta on uurinud mitmekeelsuse eeliseid lapse arengus ning oma kogemusi lahkelt ka seminari publikuga jagas. Keeleametnik Andero Adamson Tartust, Haridus- ja Teadusministeeriumist (HTM) jagas nõuandeid ja kontaktandmeid, kellega koostöös ning kelle abil Rahvuskaaslaste programmi raames saab eesti keele õpetamise alal toetust taotleda.
Seminari esimene päev oli mõeldud pigem eesti keelega ja selle õpetamisega professionaalsel tasemel kokku puutuvatele inimestele ja publiku hulgas leiduski päris mitmeid eesti keele ja kultuuri edasiviijaid. Kuigi kavalehel oli keelenõunik prof. Jüri Valge ettekande teemaks märgitud eestikeelne tulevik küsimärgiga, siis kujunes sellest kena ülevaade, mida on eestikeelse tuleviku nimel vaja silmas pidada eestlastel kui rahval eelkõige. Ei piisa vaid pea aasta tagasi vastuvõetud põhiseaduse sättest eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise kohta läbi aegade- olulisem on, et jätkuks inimesi, kes eesti keelt räägiks ja et jaguks inimesi, kes seda rääkida tahavad. Olulisima sõnumina jäi J.Valge ettekandest kõlama, et kui me ise oma emakeelt ei hoia ega arenda, siis pole mõtet lootagi, et keegi teine seda meie eest tegema hakkaks. Stockholmi Eesti Kool on viimastel aastatel tihedas kontaktis olnud sõpruskoolidega Eestis ja ka märkimisväärset toetust Eesti riigilt saanud. Rootsis tavakooliealistele noortele eesti keele õpetamise eripärasid ja praktikat tutvustas Eesti Kooli näite varal eesti keele õpetaja Ülle Langel.
Praktiliste näidetega seminari esimene päev jätkus ka peale lõunapausi, kui eesti keele õpetamise kogemusi jagasid täiskasvanute keeleõppega oma igapäevatöös kokkupuutuvad õppejõud ja õpetajad Virve Raag, Raimo Raag, Annika Nylander ja Rita Ahonen Paomees. Uusi õppevahendeid, mida Eesti kirjastustelt üsna rohkesti viimastel aastatel ilmunud on, tutvustas asjatundlikult Katrin Maiste Eesti Instituudist Tallinnas, kes eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe korraldajana õppevara komplekteerimise ja soovi avaldanud õppeasutustele saatmisega koostöös HTM-iga igapäevaselt tegeleb. Pärastlõunane arutelu vajas esialgu veidi tagant tõukamist, kuid lõppkokkuvõtes jõuti ühiselt arutades järeldusele, et Eesti Maja ja REL võiksid kahtlemata olla kohaks, kus ja kelle eestvedamisel korraldada eesti keele kursuseid ja korraldada eestikeelsete õppevahendite müüki.
Seminari teine päev, pühapäev 16.märtsi, oli korraldajate plaanides mõeldud kui infopäev oma lastele eestikeelset tulevikku taotlevatele lapsevanematele, kuid lapsevanemate osakaal osutus tagasihoidlikuks. Seda hoolimata võimalusest ilma ema ja isata ajutiselt hakkama saavad pisut vanemad lapsed seminari ettekannete ajaks lasteaia ruumides tegutsevasse mudilasringi ”hoiule” anda, kus sel korral oli eesti keele seminari puhul lausa eriprogramm. Tuntud näitleja Heino Seljamaa esitatud nukunäidendit ”Okasroosike” vaatasid särasilmi lastega koos ka lapsevanemad ja lastekinno Eesti Maja keldriruumides jätkus huvilisi ka pärast pikka ja erilist mudilasringipäeva. Päris väikesed põnnid said emme süles lasteraamatuid sirvida ja mänguasju uudistada kui seminaril esinejad oma kogemusi jagasid, kuidas ja miks eesti keele õpetamine on erinevates paikades Rootsis toimumas või toimunud. Erilist tähelepanu väärisid lapsevanemad Aama Oja Elwe ja Linda Winqvist, kes täiesti rootiskeelses keskkonnas ilma eestikeelse lasteaia või kooli ning kodukeeleõpetaja abita omal käel on suutnud põhjendada oma lastele eesti keele rääkimise vajadust nii, et lapsed ka eesti keelt oskavad. Eestluse alustalade- lasteaiad, mudilasringid Stockholmis ja Göteborgis ning kool Stockholmis- ja ka kodukeelena eesti keele õpetamise kohta said huvilised uut teavet seminarilt endaga kaasa oma ala ekspertide kaudu. Töögruppidesse seminari lõpuks sel päikeselisel pühapäeva pärastlõunal jäid alles vaid need kõige huvilisemad.
Seminari korraldamise eestvedajad, ajendatud veidi ebakindlast arusaamast, et eesti keele säilitamine Rootsis on taas teravalt päevakorral, tundsid ettevõtmise õnnestumisest rõõmu ja loodavad, et emakeelepäeva tähistamise traditsioon Rootsi eestlaste hulgas jätkub ka tulevikus. Muidugi igal aastal ei ole võimalust tähistada eesti keelt fookusesse seadva seminariga Eesti Vabariigi juubelit nagu sel korral, kuid emakeelepäev on ja jääb 14.märtsi kohal kalendritesse emakeelepäevana ikka. Korraldajate nimel tahaksin tänada kõiki, kes andsid oma tähtsa panuse seminaril Eesti Keele Päevad Stockholmis- nii esinejaid, abilisi kui publikut.
MAIRE VILL
REL keeletoimkond
Eesti Instituut Rootsis
17. märts 2008
1. märts 2008
Stockholmis kogunevad suured ja väikesed eesti keele huvilised
14. märts on eesti kalendrites märgitud kui emakeelepäev. Eesti keele ja kultuuri päeva hakati tähistama eesti kirjaniku, Kristjan Jaak Petersoni (1801-1822) sünniaastapäeval 1996. aastal Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Emakeelepäeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks.
1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks, mida tähistatakse peamiselt koolides kirjandivõistluste, seminaride ja muude eesti keele ilu ja olulisust äramärkivate ettevõtmistega. Huvi eesti keele alalhoidmise vastu on märgatav nii Stockholmis kui Eestis. Lisaks leidsid korraldajad, REL Keeletoimkonna aktivistid, et vabariigi 90.aastapäev on juba iseenesest küllaldane põhjus, et tähistada ühe riigi olemasolule nii olulise tunnuse kui oma keele päeva ka Rootsi eestlaskonnas kahepäevase seminariga Eesti Keele Päevad Stockholmis 15.-16.märtsil Eesti Majas.
Seminari esimene päev on suunatud peamiselt kogu Rootsi endistele ja praegustele eesti keelega professionaalsemal tasemel kokkupuutunud keelehuvilistele, kuid oodatud on ka üldiselt eesti keele viimastest arengusuundadest huvitatud. Esinevad keeleprofessorid ja keele valdkonna asjatundjad Hamburgist (prof. E.Oksaar), Uppsalast (prof. R.Raag ja V.Raag) ja Tallinnast (prof. J.Valge, A.Adamson, K.Maiste). Käsitlemisele tulevad sellised teemad nagu: eesti keel globaliseeruvas maailmas, eesti keele õpetamine Eestis versus Rootsis ning eesti keele õppimise võimalused täiskasvanutele Rootsis. Seminaripäeva lõpus on aega arutlemiseks, kuidas eesti keele õpetamist Rootsis soodustada, edendada ja ka kaardistada. Seminarisaali kõrvalruumis on esindatud mõned Eesti kirjastused, kes tutvustavad oma uuemaid keeleõppevahendeid, õpikuid ja lasteraamatuid. Nii nagu keeleõppeski on tulemused paremad, kui töö ja lõbu käivad käsikäes, nii lõppeb ka esimene tõsisem seminaripäev ürituse kaaskorraldajast klubi Esteticu eestvedamisel vahva folgipeoga Eesti Maja keldrisaalis. Ja sellel peol jagub nii eestikeelset laulu kui rahvalikku tantsu, sekka ka euroopaliku muusikavõistluse finaali ülekannet.
Seminari teisel päeval on ettekannete teemasid kokku pannes mõeldud eelkõige eestikeelsetele lapsevanematele ja teiste Rootsis eesti keele alalhoidmise pärast südant valutavate kuulajate peale. Ja teemadki siis vastavalt: eesti keele alalhoidmine mitmekeelsetes peredes ning eestluse alustalad Rootsis. Esinevad prof. Jüri Valge ja prof. Els Oksaar eesti keele õpetamise viimaste suundade ja mitmekeelsuse eeliste teemade valgustamiseks. Sõna saavad ka eestikeelsetes õppeasutustes ja mujal lastele eesti keele õpetamisega kokkupuutuvad praktikud üle Rootsi. Ja sellelgi päeval saab publik oma mõtteid ja ettepanekuid välja tuua, sedapuhku aruteludel töögruppides. Samal ajal kui lapsevanemad on kuulamas loenguid ja oma kogemusi jagavaid ettekannete esitajaid seminaril (päris pisikesed keelekasutajad kuulavad sedasama tagareas vaibal mängides), saavad tuleviku eesti keele alalhoidjad, 3-10- aastased lapsed, lasteaia ruumides osa emakeelepäeva mudilaste eriprogrammist: rahvamuusikapillide esitlus, ilusas eesti keeles nukuetendus ja lastefilm. Emakeelepäeva Stockholmis tähistamise ürituste täpsema kavaga saab tutuvuda EPLis nr.9 (lk.10) ja Eesti Instituut Rootsis koduleheküljel: www.einst.ee/sverige (eesti keeles). Korraldajad ütlevad teretulemast kõigile eesti keelest huvituvatele inimestele ja loodavad rohket osavõttu.
MAIRE VILL
1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks, mida tähistatakse peamiselt koolides kirjandivõistluste, seminaride ja muude eesti keele ilu ja olulisust äramärkivate ettevõtmistega. Huvi eesti keele alalhoidmise vastu on märgatav nii Stockholmis kui Eestis. Lisaks leidsid korraldajad, REL Keeletoimkonna aktivistid, et vabariigi 90.aastapäev on juba iseenesest küllaldane põhjus, et tähistada ühe riigi olemasolule nii olulise tunnuse kui oma keele päeva ka Rootsi eestlaskonnas kahepäevase seminariga Eesti Keele Päevad Stockholmis 15.-16.märtsil Eesti Majas.
Seminari esimene päev on suunatud peamiselt kogu Rootsi endistele ja praegustele eesti keelega professionaalsemal tasemel kokkupuutunud keelehuvilistele, kuid oodatud on ka üldiselt eesti keele viimastest arengusuundadest huvitatud. Esinevad keeleprofessorid ja keele valdkonna asjatundjad Hamburgist (prof. E.Oksaar), Uppsalast (prof. R.Raag ja V.Raag) ja Tallinnast (prof. J.Valge, A.Adamson, K.Maiste). Käsitlemisele tulevad sellised teemad nagu: eesti keel globaliseeruvas maailmas, eesti keele õpetamine Eestis versus Rootsis ning eesti keele õppimise võimalused täiskasvanutele Rootsis. Seminaripäeva lõpus on aega arutlemiseks, kuidas eesti keele õpetamist Rootsis soodustada, edendada ja ka kaardistada. Seminarisaali kõrvalruumis on esindatud mõned Eesti kirjastused, kes tutvustavad oma uuemaid keeleõppevahendeid, õpikuid ja lasteraamatuid. Nii nagu keeleõppeski on tulemused paremad, kui töö ja lõbu käivad käsikäes, nii lõppeb ka esimene tõsisem seminaripäev ürituse kaaskorraldajast klubi Esteticu eestvedamisel vahva folgipeoga Eesti Maja keldrisaalis. Ja sellel peol jagub nii eestikeelset laulu kui rahvalikku tantsu, sekka ka euroopaliku muusikavõistluse finaali ülekannet.
Seminari teisel päeval on ettekannete teemasid kokku pannes mõeldud eelkõige eestikeelsetele lapsevanematele ja teiste Rootsis eesti keele alalhoidmise pärast südant valutavate kuulajate peale. Ja teemadki siis vastavalt: eesti keele alalhoidmine mitmekeelsetes peredes ning eestluse alustalad Rootsis. Esinevad prof. Jüri Valge ja prof. Els Oksaar eesti keele õpetamise viimaste suundade ja mitmekeelsuse eeliste teemade valgustamiseks. Sõna saavad ka eestikeelsetes õppeasutustes ja mujal lastele eesti keele õpetamisega kokkupuutuvad praktikud üle Rootsi. Ja sellelgi päeval saab publik oma mõtteid ja ettepanekuid välja tuua, sedapuhku aruteludel töögruppides. Samal ajal kui lapsevanemad on kuulamas loenguid ja oma kogemusi jagavaid ettekannete esitajaid seminaril (päris pisikesed keelekasutajad kuulavad sedasama tagareas vaibal mängides), saavad tuleviku eesti keele alalhoidjad, 3-10- aastased lapsed, lasteaia ruumides osa emakeelepäeva mudilaste eriprogrammist: rahvamuusikapillide esitlus, ilusas eesti keeles nukuetendus ja lastefilm. Emakeelepäeva Stockholmis tähistamise ürituste täpsema kavaga saab tutuvuda EPLis nr.9 (lk.10) ja Eesti Instituut Rootsis koduleheküljel: www.einst.ee/sverige (eesti keeles). Korraldajad ütlevad teretulemast kõigile eesti keelest huvituvatele inimestele ja loodavad rohket osavõttu.
MAIRE VILL
Tellimine:
Postitused (Atom)
