12. nov 2009

Luule- ja jazziõhtu 20.novembril kell 18.00

Aasta tagasi täpselt samal ajal toimus ÜKS ILUS LUULEÔHTU MAHEDA JAZZIGA, mis võeti siinse publiku poolt väga soojalt vastu. See andis innustust korraldada ka sellel aastal analoogne luuleõhtu.

Sellel korral astusid publiku ette esmakordselt kaks noort luulesõpra, kes mõlemad on lõpetanud hiljuti Stockholmi Eesti Kooli- Teele Kaljas ja Lizette Kuld. Uno Schultz ja Hando Kask on siinsele publikule juba tuttavad. Siiski tutvustame kõiki esinejaid lähemalt.

Hando Kask (1938)
Mees nagu orkester- arhitekt, näitekirjanik, lavastaja, luuletaja, tõlkija ja koorilaulja. Aastate jooksul on paljudel lavadel Rootsis jm. maailmas ettekantud ridamisi tema laulumänge, lüürilis-muusikalisi etendusi ja üks kantaat. Tõlkinud rootsi luulet eesti keelde. Stockholmi Eesti Kabaree Teatri asutaja, näitekirjanik ja lavastaja (1985-1989).Debüütluuletus ”Lootuste saar” (1950). Luulekogu ”…mitte ainult leivast…” (2007)

Uno Schultz (1956)
Luuletama hakkas ülikoolipäevil ja tema luulet on avaldatud mitmel pool ajakirjanduses. Vormiliselt segu vabavärsilisest ja traditsioonilisest luulest. Peab oluliseks rütmi ja luule muusikalisust, mistõttu valdav osa luulest sobib valjuhäälseks ettekandmiseks. Inspiratsiooni on ammutanud ajaloost, loodusest, eksistentsiaalsetest mõtisklustest. Tema luules on mõjutusi jazzist. Tegev eesti keele õpetaja, tõlgi ja tõlkijana Rootsis. Luulekogud: ”Igat augustiööd” (1995) ja ”Läänemere luiged” (2005), ”Teed” (Tallinn, 2009).

Teele Kaljas (1991)
Teele on sündinud Eestis, Rootsis elanud viimased neli aastat. Luuletanud on ta juba väikesest peale. Ajaga on luuletused muutunud sisutihedamaks ja raskemaks. Luuletama innustavad teda muusika ja laulud- kuuleb mõnda ja tunneb, et sellest annaks midagi kirjutada. Läbivaks teemaks on armastus.

Lizette Kuld (1993)
Lizette on sündinud Rootsis, kuid luuletab ainult eesti keeles. Oma tundeid hakkas luule vormis väljendama 8. klassist alates. Inspiratsiooniallikaks on suhted ja armastus. On nii vabavärssi kui rangema vormilisi luuletusi, kuid sisus lähtub ikka endast ja end ümbritsevatest suhetest.

Eesti parim kontrabassi mängija Marti Tärn esines ka eelmisel aastal. Ilmselt mitmed muusikasõbrad kohtusid Martiga sellel suvel Jaan Tätte kontserdil, kus ta mängis samuti kontrabassi. Sellel korral saatis Martit klaveril kursusekaaslane Filip Ekestubbe.

10. nov 2009

Mis on REL keelekomisjon?

Pildil paremalt: Sirle Sööt, Mai Raud-Pähn, Virve Raag, prof. Raimo Raag, Ülle Langel, Maire Vill 2008.a. juunis Tartus konverentsil "Eesti keel ja kultuur maailmas".
Pildil paremalt: Maire Vill, Ly Palatu, Marika Muda, Sirle Sööt, Mai Anni, Helle Sussi 14.novembril 2009 Stockholmi Eesti Majas.

Rootsi Eestlaste Liit on ainus ülerootsiline rootsieestlaste keskorganisatsioon, mille tegevus toimub komisjonides ja piirkondlikes ning kohalikes organisatsioonides.

Keelekomisjon ühendab inimesi, kes tegelevad keeleküsimustega, kas seoses oma tööga või hobi korras. Keelekomisjoni koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas Stockholmis enne REL Esinduskogu istungeid märtsis ja novembris. Praegune komisjon on olnud väga aktiivne ning kohtutakse 4-5 korda aastas, et täide viia ambitsioonikat tegevuskava.

Keelekomisjoni liikmeks astumiseks on vaja saata vaid e-posti teel sellekohane sooviavaldus keelekomisjon@gmail.com




Keelekomisjoni tegevuskava 2010

  • Eesti keelele vähemuskeele staatuse taotlemine
  • Rootsi eestlaste keeleveebi pidamine
  • Eesti keele kursususte korraldamine täiskasvanutele
  • Eesti keele intensiivkursuste korraldamine täiskasvanutele Tartus
  • Lastele eestikeelse suvelaagri korraldamise toetamine
  • Rootsi keele õpetamise korraldamine täiskasvanutele
  • Koostöö arendamine Raamatukeskusega http://www.raamatukeskus.se/
  • Info vahendamisele kaasa aitamine vabadest kohtadest Stockholmi Eesti Lasteaias ja Stockholmi Eesti Koolis
  • Info vahendamine eesti keele kui emakeeleõppe võimalustest Rootsi koolides ja lasteaedades
  • Eesti keele õpetamise ja tõlkimisega seotud inimeste omavahelise kontaktvõrgustiku arendamine, s.h. uute kontaktide otsimine
  • Infomaterjali välja töötamine koostöös REL Infokomisjoniga
  • Eesti keele päevade korraldamine 14.-15. märtsil (emakeelepäeva tähistamine)
  • Luuleõhtu korraldamine

Keelekomisjoni tegevusaruanne märts-november 2009

Keelekomisjoni liikmed:
Sirle Sööt (esimees), Maire Vill (Stockholmi Mudilasring), Ülle Langel (Eesti Kooli esindaja), Marika Muda (eesti keele kui kodukeele õpetajate esindaja), Mai Anni (e-Raamatukeskuse projektijuht), Mai Beijer, Meeri Lepik (Göteborg), Ragne Marana (Gävle), Ly Palatu, Mai Raud Pähn, prof. Raimo Raag (Uppsala Ülikool), Helle Sussi (Eesti Instituut Rootsis).

Tegevused:
Taotleti eesti keelele vähemuskeele staatust.
5. jaanuaril 2009 saatis sellekohase taotluse prof. Raimo Raag integratsiooni ja võrdõiguslikkuse minister Nyamko Sabunile. 2. veebruaril saadeti ministrile 79 eesti organisatsiooni toetuskiri. Saadeti pressiteated nii Eesti kui Rootsi infokanalitele. Prof. Raimo Raag andis intervjuu Rootsi Raadio soomekeelsetele uudistele ning ETV-le. 14.märtsil esines prof. Raimo Raag ettekandega eesti keele võimalustest saavutada vähemuskeele staatus Rootsis. 30.märtsil saadi ministrilt eitav vastus. Prof. Raimo Raag andis oktoobris intervjuu Rootsi Raadio saatele ”Spraket”. Saade on eetris detsembrikuus.

Eesti keele kursuste korraldamine.
Kevadpoolaastal toimusid eesti keele kursused algajatele ja edasijõudnutele Stockholmi Eesti Majas Uno Schultzi juhendamisel. 3.-14.augustil toimusid suvised eesti keele intensiivkursused Tartus 11 osalejaga. Septembrikuus algasid uued eesti keele kursused algajatele Stockholmi Eesti Majas taas Uno Schultzi juhendamisel. Keelekursuste koordinaatorid olid Mai Raud Pähn ja Ly Palatu ning Kati Mitt. Kati Mitt lõpetas administreerimise maikuus.

Kodukeeleõppe võimalustest informeerimine ja õpetajate omavahelise infovahetuse edendamine. Info vahendamine mitmekeelsuse eelistest. Emakeelepäeva tähistamine.
Ettekanded toimusid eesti keele päevade raames 14. märtsil. Emakeelepäeva konverentsist võttis osa u. 70 inimest, nende hulgas eesti keele õpetajad Eva Tamm Södertäljest, Liina Falkenberg Vallentunast ja Uppland-Väsbyst, Ingrid Vigel Nackast ja Stockholmist, Marika Muda Uppsalast, Ülle Langel ja Maria Kamarik Stockholmi Eesti Koolist, Anu Luks Stockholmi Eesti Lasteaiast. Eesti keele päevadel esinesid ettekannetega mitmekeelsuse eelistest Peter von Fabry ja Adrian Piotrowski.

Raamatukeskuse asutamine.
Töötati välja Raamatukeskuse e-projekt, kuid REL juhatus ei kiitnud seda heaks. Seejärel otsustati projekt käivitada mõne teise organisatsiooni raames. E-Raamatukeskus, aadressil http://www.raamatukeskus.se/, alustas tööd 12. novembril Stockholmi Mudilasringi all.

Eesti keele õpetamine lastele.
REL Stockholmi Mudilasring kujundati ümber iseseisvaks mittetulundusühinguks Stockholmi Mudilasring (http://www.mudilased.se/) juunis 2009. Seega REL-i raames eesti keele õpetamist lastele enam ei toimu. Mudilasringe pole teistes REL-i piirkondlikes organisatsioonides asutatud.

Rootsi keele kursuste korraldamine.
Kevadel toimus rootsi keele kursus algajatele ning septembris intensiivkursused algajatele Irina Ottenhagi juhendamisel. Oktoobris algas rootsi keele kursus algajatele Ene Ivandi juhendamisel.

Informatsiooni kogumine eesti keele õpetamisest Rootsis.
Veebruaris saadeti ringkiri eesti organisatsioonidele, millele saadi kümmekond vastust. Alustati ülevaate koostamist eesmärgiga teha infovoldik.

Esitatud REL Esinduskogule 14. novembril 2009.a.