Stockholmis kogunevad suured ja väikesed eesti keele huvilised

14. märts on eesti kalendrites märgitud kui emakeelepäev. Eesti keele ja kultuuri päeva hakati tähistama eesti kirjaniku, Kristjan Jaak Petersoni (1801-1822) sünniaastapäeval 1996. aastal Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Emakeelepäeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks.

1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks, mida tähistatakse peamiselt koolides kirjandivõistluste, seminaride ja muude eesti keele ilu ja olulisust äramärkivate ettevõtmistega. Huvi eesti keele alalhoidmise vastu on märgatav nii Stockholmis kui Eestis. Lisaks leidsid korraldajad, REL Keeletoimkonna aktivistid, et vabariigi 90.aastapäev on juba iseenesest küllaldane põhjus, et tähistada ühe riigi olemasolule nii olulise tunnuse kui oma keele päeva ka Rootsi eestlaskonnas kahepäevase seminariga Eesti Keele Päevad Stockholmis 15.-16.märtsil Eesti Majas.

Seminari esimene päev on suunatud peamiselt kogu Rootsi endistele ja praegustele eesti keelega professionaalsemal tasemel kokkupuutunud keelehuvilistele, kuid oodatud on ka üldiselt eesti keele viimastest arengusuundadest huvitatud. Esinevad keeleprofessorid ja keele valdkonna asjatundjad Hamburgist (prof. E.Oksaar), Uppsalast (prof. R.Raag ja V.Raag) ja Tallinnast (prof. J.Valge, A.Adamson, K.Maiste). Käsitlemisele tulevad sellised teemad nagu: eesti keel globaliseeruvas maailmas, eesti keele õpetamine Eestis versus Rootsis ning eesti keele õppimise võimalused täiskasvanutele Rootsis. Seminaripäeva lõpus on aega arutlemiseks, kuidas eesti keele õpetamist Rootsis soodustada, edendada ja ka kaardistada. Seminarisaali kõrvalruumis on esindatud mõned Eesti kirjastused, kes tutvustavad oma uuemaid keeleõppevahendeid, õpikuid ja lasteraamatuid. Nii nagu keeleõppeski on tulemused paremad, kui töö ja lõbu käivad käsikäes, nii lõppeb ka esimene tõsisem seminaripäev ürituse kaaskorraldajast klubi Esteticu eestvedamisel vahva folgipeoga Eesti Maja keldrisaalis. Ja sellel peol jagub nii eestikeelset laulu kui rahvalikku tantsu, sekka ka euroopaliku muusikavõistluse finaali ülekannet.
Seminari teisel päeval on ettekannete teemasid kokku pannes mõeldud eelkõige eestikeelsetele lapsevanematele ja teiste Rootsis eesti keele alalhoidmise pärast südant valutavate kuulajate peale. Ja teemadki siis vastavalt: eesti keele alalhoidmine mitmekeelsetes peredes ning eestluse alustalad Rootsis. Esinevad prof. Jüri Valge ja prof. Els Oksaar eesti keele õpetamise viimaste suundade ja mitmekeelsuse eeliste teemade valgustamiseks. Sõna saavad ka eestikeelsetes õppeasutustes ja mujal lastele eesti keele õpetamisega kokkupuutuvad praktikud üle Rootsi. Ja sellelgi päeval saab publik oma mõtteid ja ettepanekuid välja tuua, sedapuhku aruteludel töögruppides. Samal ajal kui lapsevanemad on kuulamas loenguid ja oma kogemusi jagavaid ettekannete esitajaid seminaril (päris pisikesed keelekasutajad kuulavad sedasama tagareas vaibal mängides), saavad tuleviku eesti keele alalhoidjad, 3-10- aastased lapsed, lasteaia ruumides osa emakeelepäeva mudilaste eriprogrammist: rahvamuusikapillide esitlus, ilusas eesti keeles nukuetendus ja lastefilm. Emakeelepäeva Stockholmis tähistamise ürituste täpsema kavaga saab tutuvuda EPLis nr.9 (lk.10) ja Eesti Instituut Rootsis koduleheküljel: www.einst.ee/sverige (eesti keeles). Korraldajad ütlevad teretulemast kõigile eesti keelest huvituvatele inimestele ja loodavad rohket osavõttu.

MAIRE VILL