Astrid Talumaa õpetab eesti keelt emakeelena nüüd juba kolmandat aastat. Teatepulga andis talle üle Mihkel Kivilaan.Astridil on sel aastal kokku 11 õpilast. Tunnid toimuvad kolmes koolis- Mälarhöjdenis, Engelbrekti koolis ja Mullekojanis. Mõned lapsed tulevad kohale teistest koolidest. Õpilased on vanustes 6 kuni 15 aastat ja väga erineva keeletasemega. Mitu registreeritud eelkooli klassi last on õppetööst kõrvale jäänud logistilistel põhjustel.
Astridile teeb kõige suuremat rõõmu õpilaste keeleoskuse areng. Ta lausa plaksutab heameelest, kui lapsed saavad raske tõlkimisharjutusega hakkama või jutustavad ladusalt oma koolivaheajast. Kõige rohkem aitab keele arengule kaasa koolivaheaegade veetmine Eestis vanavanemate jt. sugulaste-tuttavate juures ning keele igapäevane kasutamine kodus.
Kurvaks teevad Astridi meele õpilased, kes tulevad tundi ainult punktide ja hinde pärast ning keda keele õppimine tegelikult üldse ei huvita. Osad lapsed ilmuvad välja alles 8. või 9. klassis ning ootavad, et selle ühe aastaga toimuks ime. Teatavasti saavad Rootsis noorukid alates 8. klassist tunnistusele ka emakeele hinde ning see tõstab nende kogupunktide summat.
Küsimusele, kas ainult 11 õpilast Stockholmi kommuunis ei ole vähevõitu, vastab Astrid, et loomulikult võiks neid rohkem olla. Kõikide eestlaste lapsed ei käi ju Stockholmi Eesti koolis. Võimalik, et põhjuseks on infopuudus, kuid suuresti on tegemist ka lapsevanemate vähese huviga. Esineb ka seda, et rootslasest isa soovib, et tema laps õpiks eesti keelt, kuid eestlasest ema räägib kodus ainult rootsi keelt. Lapsed on sageli treeningute jm. ringidega ülekoormatud - neil on iga päev pärast koolitunde veel mingi planeeritud tegevus. Eesti keele õppimine ei mahu sageli vanemate eelistustesse, millega nende laps pärast kooli võiks tegelda.
Kõik emakeeleõpetajad kurdavad, et sobivat õppematerjali on raske leida. Enamus Eestis välja antud eesti keele õpikutest on liiga rasked. Suur vajadus on parema õppematerjali järele eelkõige Eesti kohta. Astrid on ise teinud töölehti lõigates, liimides ja kopeerides. Keeruliseks teeb tunni ettevalmistamise seegi, et lapsed on erineva keeleoskuse ja vanusega. Ühed õpivad alles lugema, teised vajavad etteütlust- pidevalt käib üks suur kombineerimine.
Astrid kiidab kõiki lapsevanemaid ja vanavanemaid, kes võtavad oma tööde ja tegemiste kõrvalt selle aja, et tuua oma võsukesi eesti keelt õppima linna teistesse koolidesse. Ei piisa ainult soovist, et laps õpiks eesti keelt, vaja on ka järjepidevust. Õpetajad ja lapsevanemad saavad oma ponnistustest tõelist rõõmu tunda alles mitme aasta järel, kui näevad, et nende õpilased ja lapsed on keele selgeks saanud. “Koristaja näeb oma töö tulemust kohe, kui põrand on puhtaks pestud,” lisab Astrid naljatledes.
Pärnumaalt pärit Astrid valdab viit keelt. Lisaks emakeeleõpetaja ametile on tal veel neli elukutset- ta on ka atesteeritud tõlk (tolk), tõlkija (translator), giid ja reisijuht. Hariduselt on Astrid inglise filoloog, mille diplom pärineb Tartu Ülikoolist. Rootsi tuli ta 15 aastat tagasi külalisüliõpilasena. Siia on ta püsima jäänud tänu huvitavatele töö- ja õppimisvõimalustele. Eesti keele alal on Astrid end täiendanud Uppsala ja Stockholmi Ülikoolis. Igavese tudengina õpib ta praegu Stockholmi ülikooli Tõlkide ja tõlkijate instituudis.
Astrid Talumaaga vestles SIRLE SÖÖT
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar