REL Keelekomisjon arutas laiendatud koosseisuga 19. jaanuaril Eesti Majas, kuidas saaks kõige efektiivsemalt avaldada toetust prof. Raimo Raagi poolt Rootsi integratsiooni ja võrdõiguslikkuse ministrile saadetud ettepanekule anda eesti keelele vähemuskeele staatus.Kohalolijad Jaak Akker, Raimo Raag, Mai-Raud Pähn, Sirle Sööt, Maire Vill, Peeter Grünberg, Ivar Paljak, Kati Mitt, Ly Palatu, Kaja Haukanõmm, Mai Beijer leidsid ühise arutelu tulemusena, et eraisikutelt allkirjade kogumise asemel tuleks saata ministrile Eesti organisatsioonide poolt ühine kiri. Tänu Aho Rebase poolt koostatud ülevaatele Rootsis tegutsetavatest Eesti organisatsioonidest on kontaktivõimalus peaaegu kõikide teadaolevate ühingutega olemas.
22. jaanuaril saadeti kõikidele Eesti organisatsioonidele (74-le e-postiga ja 22-le postiga) REL Keelekomisjoni poolt kiri, et küsida nende arvamust, kas nad soovivad ühiskirjaga ühineda. Kui lehelugejate hulgas on organisatsioonide esindajaid, kellele sellist kirja ei ole tulnud, kuid soovite ühiskirjaga liituda, olge kenad ja võtke meiega ühendust: keelekomisjon@gmail.com, 070 319 38 19.
Ühiskirja saatmine on planeeritud 2. veebruarile. Kiire on asjaajamisega selle tõttu, et Integratsiooni ja võrdõiguslikkuse ministeeriumis on valmimisel vähemuskeelte seaduse muutmise seaduse eelnõu.
SIRLE SÖÖT
REL Keelekomisjon
Kui palju on eestlasi Rootsis?
Peeter Grünbergi poolt kogutud andmetel elab 2007. aasta seisuga Rootsis 25 509 eestlast. Neist on
· 9800 on sündinud Eestis,
· 2976, kelle mõlemad vanemad on sündinud Eestis
· 12 733, kelle üks vanem on sündinud Eestis
Vähemusrahvused ja -keeled Rootsis
- saamid (17 000) ja saami keel (7000)- Kirunas (2500), Gällivare (1800), Jokkmokk (900), Arvidsjaur (700);
- rootsisoomlased ja soome keel (250-300 000);
- tornedaallased ja meä keel- Pajalas, Kirunas, Övertorneås, Haparandas, Gällivares soome põhjamurrete lähedane keel ( 25-40 000);
- juudid ja jidiš (4000),
- mustlased (romer) ja mustlaskeel (romani chib 40 000).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar