Ingrid teatab õnnetult küsimuse peale, kui mitut last ta sellel õppeaastal õpetab, et ainult ühte Södermalmis ja nelja last Lidingöl. Lapsevanemaid on veel mitu, kes helistavad talle murega, et nad tahaksid väga, et nende laps saaks eesti keelset tuge lasteaias või jätkaks eesti keele õppimist, kuid sooviavaldustele lasteaedades on eitavalt vastatud. Kahjuks ei saa Ingrid midagi teha. Otsustajateks on Lasteaia juhatajad. Rahalisi vahendeid emakeele õppeks on väga palju vähendatud ja see ongi peamine põhjus, miks lasteaiad õpetajaid ei telli.Eelmisel aastal oli tal 11 last seitsmes erinevas lasteaias Södermalmis, Östermalmis, Farstas, Lilla Essinges, Rågsvedis vanuses 2-6 aastat. Kuidas nii väikestele eesti keelt õpetatakse? Keelt õpitakse läbi erinevate tegevuste ning peamiselt mängu abil, näit. mängitakse rollimänge (poodi, kodu jne), vahel süüakse koos einet (mellanmål), mängitakse pargis, vaadatakse ja loetakse koos raamatuid ning kuulatakse lastelaule. Pisematel vahetatakse eesti keeles ka mähkmeid, räägib Ingrid lõbusalt. Kuna lapsed on erinevas vanuses ja erineva keeletasemega, siis püüab ta kombineeritult arendada kõikide laste keelt. Igale lapsele tuleb leida just temale huvitav ja arendav tegevus. Igal nädalal tegeles ta lastega individuaalselt ühe tunni või poolteist tundi- nii palju aega, kui lasteaed oli tellinud.
Õppematerjali on Ingrid ise toonud Eestist. Stockholmi Linnaraamatukogus on küll veidi eestikeelset kirjandust, kuid need on enamuses vananenud sisuga.
Ingridi arvates on lasteaiaealiste laste puhul kõige olulisem tekitada motivatsiooni eesti keelt õppida. Sundida ei tohi, muidu tekib trots ja vastumeelsus. Lastel peab keelt õppides lõbus olema! Tähtis on teha lastevanematega koostööd. Mõned lapsed suhtuvad eesti keele õppimisse eelarvamusega, et see on raske ja ebahuvitav. Neid eelarvamusi tulebki juba lasteaias ümber lükata. Sellises vanuses lapsed on avatud ja õpivad kõike uut kiiresti, ka keelt. Tuleb vaid leida nendega hea kontakt ja põnev tegevus. Põhi emakeele heaks omandamiseks tuleks panna just lasteaias.
Ingridil on pedagoogiline haridus Eestist, Tartu Ülikoolist. Tal on diplom sotsioloogias ja pedagoogi kutse geograafias. Rootsis on Ingrid end erialaliselt täiendanud Lärarhögskolas.
Ingrid on pärit Tartust. Rootsis on elanud varsti viis aastat ja Språkcentrumis on ta töötanud alates 2007.a. jaanuarist.
Ingrid Vigeliga vestles SIRLE SÖÖT
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar