Esinesid:Kristiina Ehin (pildil), Liidia Tuulse, Aino Tamjärv, Karin Saarsen, Uno Schultz, Hando Kask, Hillar Tarning, Paul Laan.
ESINEJATE TUTVUSTUS:
Kristiina Ehin (1977)
Luulet on avaldanud kirjandusrühmituse ”Erakkond” valikkogudes alates 1997.a-st.
2003 luulekogu ”Simunapäev”, 2004 luulekogu ”Luigeluulinn”, 2004 ”Som en tiger bland likadana randiga” (luulet valinud ja tõlkinud P.Puide), 2005 romaan ”Kaitseala”, 2007 ”The Drums of Silence” (ingl.k. tõlkinud I.Lehtpere), 2007 ”Noorkuuhommik”/”New Moon Morning” (eesti ja ingl.k., tõlk. I.Lehtpere). Mohni saarel saarevahina töötamise kõrvalt kirjutatud romaani eest sai Eesti luule aastapreemia ja G. Suitsu stipendiumi. Magistrikraad Tartu Ülikooli eesti filoloogia alal. Tegev ka vabatantsuõpetaja ja muinasjutuvestjana.
Hando Kask (1938)
Arhitekt, näitekirjanik, lavastaja, luuletaja, tõlkija ja koorilaulja. Aastate jooksul on paljudel lavadel Rootsis jm. maailmas ettekantud ridamisi tema laulumänge, lüürilis-muusikalisi etendusi ja kantaat. Tõlkinud rootsi luulet eesti keelde. Stockholmi Eesti Kabaree Teatri asutaja, näitekirjanik ja lavastaja (1985-1989).
Debüütluuletus ”Lootuste saar” (1950). Luulekogu ”…mitte ainult leivast…” (2007, väljaandmata)
Paul Laan (1928)
Ilmunud luuletuste ja aforismide kogu ”Mõttelend” (1972). Luuletama hakkas juba varases nooruses Eestis elades. Aforisme ja luulet on avaldatud Rootsis eestikeelses perioodikas. Luuletuste põhiteemaks on kahe kodu ja hingelise killustatuse probleeem jms. Vormiliselt traditsioonilise luule viljeleja. Elukutselt (end.) eesti ja saksa keele õpetaja, kirjandusteadlane. On olnud pikaaegne eesti keele osakonna juhataja Stockholmi Ülikooli juures ja osalenud aktiivselt mitmete Eesti organisatsioonide töös Rootsis.
Kaarin Saarsen (1926)
Debüteeris varases nooruses ema kirjutatud jõulunäidendi jaoks luulesalmi kirjutades. Oli aastaid tegev ajakirjaniku ja reporterina ning luuletamine jäi peamiselt kõrvalharrastuseks. Teemadest domineerivad armastus, loodusluule, mitmed luuletused südamelähedase linna Viljandi kohta, üks hilisemaid teemasid ema päritolumaa, Poola. On luuletanud saksa, eesti, rootsi ja prantsuse keeles. Viljeleb peaasjalikult vabavärssi. On eelistanud teadlikult olla vabakutsel.ine ja eemal poliitikast.
Uno Schultz (1956)
Luuletama hakkas ülikoolipäevil ja tema luulet on avaldatud mitmel pool ajakirjanduses. Vormiliselt segu vabavärsilisest ja traditsioonilisest luulest. Peab oluliseks rütmi ja luule muusikalisust, mistõttu valdav osa luulest sobib valjuhäälseks ettekandmiseks. Inspiratsiooni on ammutanud ajaloost, loodusest, eksistentsiaalsetest mõtisklustest. Tema luules on mõjutusi jazzist. Tegev eesti keele õpetaja, tõlgi ja tõlkijana Rootsis. Luulekogud: ”Igat augustiööd” (1995) ja ”Läänemere luiged” (2005).
Aino Tamjärv (1918)
Leiab, et on ühtemoodi lihtne luuletada nii eesti kui rootsi keeles. Inspiratisooni saab ümbritsevast ja elust enesest. Põhiteemadeks meri ja loodus, aga ka muud. Palju aastaid olnud aktiivne kultuuriseltsi Tellus kirjandusringi liige, kus valminud ka mitmed tema luuletustest. Luulekogud: ”Man blir aldrig immun mot havet” (2005, rootsi k.) ja ”Meretuulte meelevallas” (2007)
Hillar Tarning (1933)
Luuletama hakkas puhtjuhuslikult 2002.aastal- esimese luuletuse jaoks tuli inspiratsioon SvDst üht luulekogu arvustust ja haikude näiteid lugedes. Luuletab kõigest, mis elus ette ja muidu pähe tuleb, aga vormiks on ikka peaaegu ainult haikud. Luuletab eesti keeles, kuid mõned haikud ka rootsi keeles. Luulekogu ”Meeltes mõeldu, südamest öeldu” (2005). Enne pensionile jäämist elupõline kehalise kasvatuse õpetaja ja spordihuviline.
Liidia Tuulse (1912)
Olnud pikka aega tegev tõlkijana (saksa-rootsi) ja ajakirjanikuna (reisikirjade saatja). Luuletama hakkas 1960ndatel. Liidia luuletused ongi tema memuaarideks ja elulooks. Põhiteemadeks loodus, inimesed, unistused ja mõtted. Andnud välja 5 luulekogu, seni viimane ”Kogutud luuletused” (2007). Ülikoolis õppinud psühholoogiat ja filosoofiat ja aastakümneid pidanud ettekandeid mitmetel filosoofilistel ja kirjanduslikel teemadel.
