10-nädalane rootsi keele kursus edasijôudnuile Eesti Maja koosolekutoas esmaspäeviti kl. 18.00 alates 26. jaanuarist 2009. Õpetaja Irina Otterskog
30. dets 2008
Rootsi keele intensiivkursus algajatele
2-nädalane rootsi keele intensiivkursus algajatele Eesti Maja koosolekutoas igal argipäeval kl. 18.00 12-23. jaanuaril 2009. Õpetaja Irina Otterskog (pildil)
Fortsättningskurs i estniska
10-veckors fortsättningskurs i estniska på onsdagar kl. 17.30 med start den 18:e februari 2009. Plats: Estniska Husets källarlokal, Wallingatan 34.
Anmälan med fullständigt namn, ID-nr, tel.nr och postadress skickas senast den 25:e jan på kati_mitt@hotmail.com.
Anmälan med fullständigt namn, ID-nr, tel.nr och postadress skickas senast den 25:e jan på kati_mitt@hotmail.com.
Estniska för nybörjare
10-veckors kurs i estniska för nybörjare på onsdagar kl. 19.45 med start den 18:e februari 2009. Plats: Estniska Husets källarlokal, Wallingatan 34.
Anmälan med fullständigt namn, ID-nr, tel.nr och postadress senast den 25:e jan på kati_mitt@hotmail.com.
Anmälan med fullständigt namn, ID-nr, tel.nr och postadress senast den 25:e jan på kati_mitt@hotmail.com.
Eesti keele kursused algajatele
10-nädalane eesti keele kursus algajatele Eesti Maja keldrisaalis kolmapäeviti kl. 19.45 alates 18. veebruarist 2009.
Registreeruda hiljemalt 25. jaanuaril nime, isikukoodi, tel.nr ja täpse aadressiga meiliaadressile kati_mitt@hotmail.com.
Registreeruda hiljemalt 25. jaanuaril nime, isikukoodi, tel.nr ja täpse aadressiga meiliaadressile kati_mitt@hotmail.com.
2. dets 2008
"Vahetame klänningud ära ja lähme partyle"- ilusa emakeele hoidmisest välisriigis elades
„Vahetame klänningud ära ja lähme partyle!“ ütles 6.a. Nora oma nelja ja poole aastasele õele nukkudega mängides. Selle peale vastas noorem õde: „Lähme jahh partyle, jess lahe!“
Sellist keelte segamist kuuldes mõtlesin, et on ikka lugu. Mõlemad lapsed kasvavad suuresti eestikeelses keskkonnas käies Stockholmi Eesti Lasteaias ja Stockholmi Eesti Koolis ning pealegi räägime kodus ainult eesti keelt, kuid puhtast emakeelest võib vaid unistada. Keelel ei ole mitte ainult rootsi keele, vaid ka inglise keele mõjud.
Kui ma veel aasta tagasi olin murelik, et kuidas minu lapsed rootsi keele ära õpivad, siis olen aasta hiljem mures hoopis sellepärast, kuidas kaitsta emakeelt risustumise eest.
Kõik keeled kõlavad kõige ilusamini siis, kui neid räägitakse puhtalt, on see siis eesti, rootsi, inglise vm. keel. Kindlasti ei tohiks sellist kooliealiste laste keelte segamist loomulikuna võtta või isegi uhkust tunda selle üle, et laps erinevates keeltes sõnad ritta paneb. Uhkust võib tunda siis, kui räägime kenasti mõnda konkreetset võõrkeelt lisaks emakeelele. Tolerantsuse piiri võiks tõmmata kooliea juures, sest 6-aastane laps oskab juba teadlikult oma sõnavara ja keelekasutust kontrollida. Iseäranis need lapsed, kellele eesti keel on emakeel ja kodukeel.
Ilmselt ma ei ole ainus lapsevanem, keda häirib see, et lapsed keeli segavad. Mis teha saaks, et emakeel puhtana püsiks?
Kõik algab kodust. Meie, vanemad oleme kõige suuremaks eeskujuks oma lastele. Eks me isegi kipume kasutama rootsikeelseid sõnu, sest eestikeelne sõna kas kohe ei meenu või on vastet raske leida. Sellistel juhtudel võtkem pigem abiks ÕS- õigekeelsuse sõnaraamat riiulilt või internetist, kui pidada sellist keeltesegamist trendikaks või intelligentsuse tunnuseks! Püüdkem teadlikult kontrollida nii oma kui laste keelekasutust ja sõnavara. Juhtige julgesti nii laste kui tuttavate tähelepanu puhtale keelekasutusele. Lugege või jutustage lastele ikka oma emakeeles unejuttu.
Seda sama ootame loomulikult ka Eesti Lasteaia kasvatajatelt ja Eesti Kooli õpetajatelt, kes lastega eesti keeles räägivad, et nad juhiksid laste tähelepanu korrektsele sõnade kasutamisele.
Nõu:
Eesti Keele Instituudi poolt pakutav keelenõuande teenus on täiesti tasuta. Loe lähemalt: http://www.eki.ee/keeleabi/
Õigekeelsuse sõnaraamatu 2006.a. versioon on internetis täiesti tasuta kasutatav http://www.eki.ee/dict/qs2006/
Eesti keele käsiraamatuid on võimalik REL keelekomisjoni kaudu endale ettetellimisega osta ja tutvumiseks sirvida äsja loodud raamatukogus, mis asub Eesti Instituudi ruumides. https://kirjastus.tea.ee/est/tootegrupid/sonaraamatud/eesti_keel
Eestikeelset lastekirjandust on võimalik äsja loodud raamatukogust laenutada või REL keelekomisjoni kaudu endale ettetellimisega osta. Kõik TEA Kirjastuse koduleheküljel olevad lasteraamatud on meie tillukeses raamatukogus olemas.
https://kirjastus.tea.ee/est/tootegrupid/lastekirjandus
Lasteraamatuid saab osta ka jõululaadalt, mis toimub Eesti Majas 29.novembril.
Sirle Sööt
Lapsevanem
REL Keelekomisjoni liige
Sellist keelte segamist kuuldes mõtlesin, et on ikka lugu. Mõlemad lapsed kasvavad suuresti eestikeelses keskkonnas käies Stockholmi Eesti Lasteaias ja Stockholmi Eesti Koolis ning pealegi räägime kodus ainult eesti keelt, kuid puhtast emakeelest võib vaid unistada. Keelel ei ole mitte ainult rootsi keele, vaid ka inglise keele mõjud.
Kui ma veel aasta tagasi olin murelik, et kuidas minu lapsed rootsi keele ära õpivad, siis olen aasta hiljem mures hoopis sellepärast, kuidas kaitsta emakeelt risustumise eest.
Kõik keeled kõlavad kõige ilusamini siis, kui neid räägitakse puhtalt, on see siis eesti, rootsi, inglise vm. keel. Kindlasti ei tohiks sellist kooliealiste laste keelte segamist loomulikuna võtta või isegi uhkust tunda selle üle, et laps erinevates keeltes sõnad ritta paneb. Uhkust võib tunda siis, kui räägime kenasti mõnda konkreetset võõrkeelt lisaks emakeelele. Tolerantsuse piiri võiks tõmmata kooliea juures, sest 6-aastane laps oskab juba teadlikult oma sõnavara ja keelekasutust kontrollida. Iseäranis need lapsed, kellele eesti keel on emakeel ja kodukeel.
Ilmselt ma ei ole ainus lapsevanem, keda häirib see, et lapsed keeli segavad. Mis teha saaks, et emakeel puhtana püsiks?
Kõik algab kodust. Meie, vanemad oleme kõige suuremaks eeskujuks oma lastele. Eks me isegi kipume kasutama rootsikeelseid sõnu, sest eestikeelne sõna kas kohe ei meenu või on vastet raske leida. Sellistel juhtudel võtkem pigem abiks ÕS- õigekeelsuse sõnaraamat riiulilt või internetist, kui pidada sellist keeltesegamist trendikaks või intelligentsuse tunnuseks! Püüdkem teadlikult kontrollida nii oma kui laste keelekasutust ja sõnavara. Juhtige julgesti nii laste kui tuttavate tähelepanu puhtale keelekasutusele. Lugege või jutustage lastele ikka oma emakeeles unejuttu.
Seda sama ootame loomulikult ka Eesti Lasteaia kasvatajatelt ja Eesti Kooli õpetajatelt, kes lastega eesti keeles räägivad, et nad juhiksid laste tähelepanu korrektsele sõnade kasutamisele.
Nõu:
Eesti Keele Instituudi poolt pakutav keelenõuande teenus on täiesti tasuta. Loe lähemalt: http://www.eki.ee/keeleabi/
Õigekeelsuse sõnaraamatu 2006.a. versioon on internetis täiesti tasuta kasutatav http://www.eki.ee/dict/qs2006/
Eesti keele käsiraamatuid on võimalik REL keelekomisjoni kaudu endale ettetellimisega osta ja tutvumiseks sirvida äsja loodud raamatukogus, mis asub Eesti Instituudi ruumides. https://kirjastus.tea.ee/est/tootegrupid/sonaraamatud/eesti_keel
Eestikeelset lastekirjandust on võimalik äsja loodud raamatukogust laenutada või REL keelekomisjoni kaudu endale ettetellimisega osta. Kõik TEA Kirjastuse koduleheküljel olevad lasteraamatud on meie tillukeses raamatukogus olemas.
https://kirjastus.tea.ee/est/tootegrupid/lastekirjandus
Lasteraamatuid saab osta ka jõululaadalt, mis toimub Eesti Majas 29.novembril.
Sirle Sööt
Lapsevanem
REL Keelekomisjoni liige
1. dets 2008
Eesti keele õpetamine ähvardab Rootsi lasteaedadest kaduda
Rootsis on sel sajandil laste sündide arv jõudsalt kasvanud- 2006.a. sündis ligemale 106 000 last, kellest suur osa on juba alustanud lasteaiateed või lähiajal seda tegemas. Iga neljanda Rootsis elava lapse juured on väljaspool Rootsit ja suur hulk lasteaiaealisi lapsi räägib emakeelena mõnda muud keelt kui rootsi keel. Kuigi on teada, et tugev emakeeleoskus on äärmiselt tähtis, kuna sellele rajanevad hiljem omandatavad keeled ja ka muud oskused, püütakse ometi selle arvelt Rootsi riigis viimasel ajal kokku hoida. Ainult väike osa Rootsi omavalitsusi võimaldab lasteaedades emakeelealast tuge (modersmålsstöd). Kuni 1980ndateni olid omavalitustele riigi poolt ette nähtud lasteaedades emakeeleõpetuse toetamise jaoks teatavad summad ja 64 % lastest, kes rääkisid emakeelena mitte rootsi keelt, said lasteaias emakeelealast tugiõpet. Täna saavad seda vaid 13% lasteaiaealistest lastest.
Novembri esimesel nädalal oli muukeelsete lasteaialaste emakeeleõpetuse arvelt kärpimine avalikkuse elava arutelu all ka Dagens Nyheteri veergudel, sest selle õppeaasta algusest alates on paljudele Stockholmi lasteaialastele emakeeleõpetusest keeldutud. Põhjuseks on linnaosade otsus emakeeleõpetajaid vahendava Språkcentrumi tellimustest loobuda kuni on ümberkorraldatud ja kasutuselevõetud kavandatav emakeeleõpetuse uus süsteem. Uue loomise vajadust põhjendatakse Rootsi Kooliameti (Skolverket) ja Stockholmi linna enda inspektorite poolt varem esitatud kriitikaga emakeelealase toe kvaliteedi kohta. Uueks suunaks on välja pakutud põhimõtet, et tulevikus kasutataks ära vastava lisaväljaõppe saanud lasteaia personali seas olemasolevat keelekompetentsi enamlevinud keelte osas. Språkcentrumilt ostetakse vajadusel ja võimalusel sisse vaid vähemesinevaid keeli õpetavate emakeeleõpetajate teenust.
Dagens Nyheteri andmetel kasutatakse hetkel Stockholmi linna erinevates linnaosades emakeeleõpetajate abi lasteaedades regulaarselt ainult Östermalmis, Kungsholmenil ja Spångas-Tenstas. Teatud juhtudel kasutatakse väljastpoolt pedagoogide abi ka Södermalmis, Älvsjös ja Enskede-Årsta-Vantöris. Poliitikute ümberkorralduste ajaks on kahjuks emakeelealast tuge vajavad lasteaialapsed sootuks unustatud ja mitmed lapsevanemad on võtnud ühendust Språkcentrumi pedagoogidega, et uurida, miks nende lapsed enam abi ei saa. Lapsevanemad on mures, et lastel, kes vanemate ja õpetajate mitmeaastase töö tulemusena on emakeele rääkimise vastu hakanud huvi tundma, nüüd see huvi kaob. Linnaosavalitsuste juures tehakse plaane aga õppeaasta kaupa ja juba kevadel langetati otsus Språkcentrumi teenusest ümberkorralduse ajaks loobuda.
Ka eesti keelt emakeelena rääkivate laste vanemad, kelle lapsed varem on lasteaias saanud kord nädalas eesti keeles mängida ja emakeele arendamises tuge koos eesti keelt emakeelena rääkiva õpetajaga- seda see lasteaedades senini laiemalt võimaldatud modersmålsstöd tähendabki- on nõutud ja pöördunud oma mures RELi keelekomisjoni poole abi saamiseks. Pöördusimegi lastevanemate murega Språkcentrumi pedagoogika ala juhataja Britt Hübneri poole küsimusega- mis on siis eesti keel emakeelena tulevik Rootsi lasteaedades?
Selgituseks saime vastuse, et olukord hetkel ongi üsna kaootline, eriti Stockholmi eralasteaedade osas. ”Språkcentrum on pakkunud emakeelealast tuge lasteaedades üle 10 aasta ja tellimuste arv on pidevalt kasvanud. Eriti palju lasteaedu olid huvitatud Språkcentrumi emakeeleõpetajatest veel 2005.aastal kui just eralasteaedadel oli võimalus kasutada muukeelsete laste emakeeleõpetuseks ettenähtud riiklikke toetussummasid. Ent juba 2006.aastal kärbiti toetussummat nii, et emakeeleõpetajat sai palgata vaid 1,5 tunniks nädalas lapse kohta ja 2007.aastal vähendati toetussummat veelgi, enam kui neljakordselt. Seetõttu on mitmed lasteaiad loobunud emakeelt toetavast õppest. Språkcentrumi jaoks tähendab see, et 15 emakeeleõpetajat jääb ülearuseks.” Meile tänaseks teadaolevalt on nende viieteistkümne hulka arvatud ka eesti keelt lasteaedades edendamas käinud Ingrid Vigel. Vt. artiklit siin kõrval.
Rootsi lasteaedade riiklikus õppekavas seisab selge sõnaga, et lasteaed peab püüdma, et iga rootsi keelt mitte emakeelena kõnelev laps saab arendada nii oma emakeelt kui rootsi keelt. Uues Stockholmi lasteaedade õppekavas on kirjas: ”Rootsi keelt mitte-emakeelena kõnelevate laste puhul peab lasteaed koos lapsevanematega looma mitmekeelsuse aluspinna. /…/ Lasteaed peab kaasa aitama mitmekeelsuse arendamises, toetama lapse emakeele arengut lasteaia tavapärase tegevuse raames.” Põhikoolimääruses on asi selgelt reglementeeritud- kui omavalituse haldusalal leidub 5 või enam emakeeleõpetust vajavat last, on omavalitsus kohustatud seda korraldama. Samas lasteaedade puhul on õppekavade sellise sõnastuse järgi jäetud ohtrasti tõlgendusruumi, kuidas täpselt lasteaiad peaksid aitama lapsi, kes räägivad rootsi keelt teise (või mitmenda) keelena.
Kuidas uus süsteem toimima hakkab, kui lasteaedades hakatakse emakeelealase tugiõppe tagajatena ”kasutama” erineva keeleoskusega lasteaiakasvatajaid, seda näitab tulevik. Esmapilgul tundub aga küll, et kokkuhoiu nimel on ära unustatud, et keeleõppimine nõuab järjepidevust ning et emakeel on identiteedi lahutamatu osa. Eriti murettekitav on aga asjaolu, et kõikide muude Rootsis järjest kaduvate Eesti identiteeti kandvate ettevõtmiste kõrval ähvardab lõplikult kaduda pisukenegi võimalus õppida eesti keelt rootsikeelsetes lasteaedades.
Dagens Nyheteri 01.11. ja 06.11.2008 artiklite põhjal,
MAIRE VILL
RELi keelekomisjoni liige
Novembri esimesel nädalal oli muukeelsete lasteaialaste emakeeleõpetuse arvelt kärpimine avalikkuse elava arutelu all ka Dagens Nyheteri veergudel, sest selle õppeaasta algusest alates on paljudele Stockholmi lasteaialastele emakeeleõpetusest keeldutud. Põhjuseks on linnaosade otsus emakeeleõpetajaid vahendava Språkcentrumi tellimustest loobuda kuni on ümberkorraldatud ja kasutuselevõetud kavandatav emakeeleõpetuse uus süsteem. Uue loomise vajadust põhjendatakse Rootsi Kooliameti (Skolverket) ja Stockholmi linna enda inspektorite poolt varem esitatud kriitikaga emakeelealase toe kvaliteedi kohta. Uueks suunaks on välja pakutud põhimõtet, et tulevikus kasutataks ära vastava lisaväljaõppe saanud lasteaia personali seas olemasolevat keelekompetentsi enamlevinud keelte osas. Språkcentrumilt ostetakse vajadusel ja võimalusel sisse vaid vähemesinevaid keeli õpetavate emakeeleõpetajate teenust.
Dagens Nyheteri andmetel kasutatakse hetkel Stockholmi linna erinevates linnaosades emakeeleõpetajate abi lasteaedades regulaarselt ainult Östermalmis, Kungsholmenil ja Spångas-Tenstas. Teatud juhtudel kasutatakse väljastpoolt pedagoogide abi ka Södermalmis, Älvsjös ja Enskede-Årsta-Vantöris. Poliitikute ümberkorralduste ajaks on kahjuks emakeelealast tuge vajavad lasteaialapsed sootuks unustatud ja mitmed lapsevanemad on võtnud ühendust Språkcentrumi pedagoogidega, et uurida, miks nende lapsed enam abi ei saa. Lapsevanemad on mures, et lastel, kes vanemate ja õpetajate mitmeaastase töö tulemusena on emakeele rääkimise vastu hakanud huvi tundma, nüüd see huvi kaob. Linnaosavalitsuste juures tehakse plaane aga õppeaasta kaupa ja juba kevadel langetati otsus Språkcentrumi teenusest ümberkorralduse ajaks loobuda.
Ka eesti keelt emakeelena rääkivate laste vanemad, kelle lapsed varem on lasteaias saanud kord nädalas eesti keeles mängida ja emakeele arendamises tuge koos eesti keelt emakeelena rääkiva õpetajaga- seda see lasteaedades senini laiemalt võimaldatud modersmålsstöd tähendabki- on nõutud ja pöördunud oma mures RELi keelekomisjoni poole abi saamiseks. Pöördusimegi lastevanemate murega Språkcentrumi pedagoogika ala juhataja Britt Hübneri poole küsimusega- mis on siis eesti keel emakeelena tulevik Rootsi lasteaedades?
Selgituseks saime vastuse, et olukord hetkel ongi üsna kaootline, eriti Stockholmi eralasteaedade osas. ”Språkcentrum on pakkunud emakeelealast tuge lasteaedades üle 10 aasta ja tellimuste arv on pidevalt kasvanud. Eriti palju lasteaedu olid huvitatud Språkcentrumi emakeeleõpetajatest veel 2005.aastal kui just eralasteaedadel oli võimalus kasutada muukeelsete laste emakeeleõpetuseks ettenähtud riiklikke toetussummasid. Ent juba 2006.aastal kärbiti toetussummat nii, et emakeeleõpetajat sai palgata vaid 1,5 tunniks nädalas lapse kohta ja 2007.aastal vähendati toetussummat veelgi, enam kui neljakordselt. Seetõttu on mitmed lasteaiad loobunud emakeelt toetavast õppest. Språkcentrumi jaoks tähendab see, et 15 emakeeleõpetajat jääb ülearuseks.” Meile tänaseks teadaolevalt on nende viieteistkümne hulka arvatud ka eesti keelt lasteaedades edendamas käinud Ingrid Vigel. Vt. artiklit siin kõrval.
Rootsi lasteaedade riiklikus õppekavas seisab selge sõnaga, et lasteaed peab püüdma, et iga rootsi keelt mitte emakeelena kõnelev laps saab arendada nii oma emakeelt kui rootsi keelt. Uues Stockholmi lasteaedade õppekavas on kirjas: ”Rootsi keelt mitte-emakeelena kõnelevate laste puhul peab lasteaed koos lapsevanematega looma mitmekeelsuse aluspinna. /…/ Lasteaed peab kaasa aitama mitmekeelsuse arendamises, toetama lapse emakeele arengut lasteaia tavapärase tegevuse raames.” Põhikoolimääruses on asi selgelt reglementeeritud- kui omavalituse haldusalal leidub 5 või enam emakeeleõpetust vajavat last, on omavalitsus kohustatud seda korraldama. Samas lasteaedade puhul on õppekavade sellise sõnastuse järgi jäetud ohtrasti tõlgendusruumi, kuidas täpselt lasteaiad peaksid aitama lapsi, kes räägivad rootsi keelt teise (või mitmenda) keelena.
Kuidas uus süsteem toimima hakkab, kui lasteaedades hakatakse emakeelealase tugiõppe tagajatena ”kasutama” erineva keeleoskusega lasteaiakasvatajaid, seda näitab tulevik. Esmapilgul tundub aga küll, et kokkuhoiu nimel on ära unustatud, et keeleõppimine nõuab järjepidevust ning et emakeel on identiteedi lahutamatu osa. Eriti murettekitav on aga asjaolu, et kõikide muude Rootsis järjest kaduvate Eesti identiteeti kandvate ettevõtmiste kõrval ähvardab lõplikult kaduda pisukenegi võimalus õppida eesti keelt rootsikeelsetes lasteaedades.
Dagens Nyheteri 01.11. ja 06.11.2008 artiklite põhjal,
MAIRE VILL
RELi keelekomisjoni liige
24. okt 2008
Üks kena LUULEÕHTU maheda jazziga
toimus 21. novembril kl. 18.00
Eesti Maja keldrisaalis, Walling. 34
Esinesid:Kristiina Ehin (pildil), Liidia Tuulse, Aino Tamjärv, Karin Saarsen, Uno Schultz, Hando Kask, Hillar Tarning, Paul Laan.
Muusikalist naudingut pakkusid:
Marti Tärn-bass (est)
Ulrik Ording- trummid (dk)
Simon Berggren- klaver (swe)
Pakuti Ene Kruusa ja Liiu Viru valmistatud suupisteid.
Õhtut juhtis: Sirle Sööt
Korraldajad: REL Keelekomisjon, Klubi Estetic, EV Suursatkond Stockholmis
Toetaja: Eesti Komitee Fond
ESINEJATE TUTVUSTUS:
Kristiina Ehin (1977)
Luulet on avaldanud kirjandusrühmituse ”Erakkond” valikkogudes alates 1997.a-st.
2003 luulekogu ”Simunapäev”, 2004 luulekogu ”Luigeluulinn”, 2004 ”Som en tiger bland likadana randiga” (luulet valinud ja tõlkinud P.Puide), 2005 romaan ”Kaitseala”, 2007 ”The Drums of Silence” (ingl.k. tõlkinud I.Lehtpere), 2007 ”Noorkuuhommik”/”New Moon Morning” (eesti ja ingl.k., tõlk. I.Lehtpere). Mohni saarel saarevahina töötamise kõrvalt kirjutatud romaani eest sai Eesti luule aastapreemia ja G. Suitsu stipendiumi. Magistrikraad Tartu Ülikooli eesti filoloogia alal. Tegev ka vabatantsuõpetaja ja muinasjutuvestjana.
Hando Kask (1938)
Arhitekt, näitekirjanik, lavastaja, luuletaja, tõlkija ja koorilaulja. Aastate jooksul on paljudel lavadel Rootsis jm. maailmas ettekantud ridamisi tema laulumänge, lüürilis-muusikalisi etendusi ja kantaat. Tõlkinud rootsi luulet eesti keelde. Stockholmi Eesti Kabaree Teatri asutaja, näitekirjanik ja lavastaja (1985-1989).
Debüütluuletus ”Lootuste saar” (1950). Luulekogu ”…mitte ainult leivast…” (2007, väljaandmata)
Paul Laan (1928)
Ilmunud luuletuste ja aforismide kogu ”Mõttelend” (1972). Luuletama hakkas juba varases nooruses Eestis elades. Aforisme ja luulet on avaldatud Rootsis eestikeelses perioodikas. Luuletuste põhiteemaks on kahe kodu ja hingelise killustatuse probleeem jms. Vormiliselt traditsioonilise luule viljeleja. Elukutselt (end.) eesti ja saksa keele õpetaja, kirjandusteadlane. On olnud pikaaegne eesti keele osakonna juhataja Stockholmi Ülikooli juures ja osalenud aktiivselt mitmete Eesti organisatsioonide töös Rootsis.
Kaarin Saarsen (1926)
Debüteeris varases nooruses ema kirjutatud jõulunäidendi jaoks luulesalmi kirjutades. Oli aastaid tegev ajakirjaniku ja reporterina ning luuletamine jäi peamiselt kõrvalharrastuseks. Teemadest domineerivad armastus, loodusluule, mitmed luuletused südamelähedase linna Viljandi kohta, üks hilisemaid teemasid ema päritolumaa, Poola. On luuletanud saksa, eesti, rootsi ja prantsuse keeles. Viljeleb peaasjalikult vabavärssi. On eelistanud teadlikult olla vabakutsel.ine ja eemal poliitikast.
Uno Schultz (1956)
Luuletama hakkas ülikoolipäevil ja tema luulet on avaldatud mitmel pool ajakirjanduses. Vormiliselt segu vabavärsilisest ja traditsioonilisest luulest. Peab oluliseks rütmi ja luule muusikalisust, mistõttu valdav osa luulest sobib valjuhäälseks ettekandmiseks. Inspiratsiooni on ammutanud ajaloost, loodusest, eksistentsiaalsetest mõtisklustest. Tema luules on mõjutusi jazzist. Tegev eesti keele õpetaja, tõlgi ja tõlkijana Rootsis. Luulekogud: ”Igat augustiööd” (1995) ja ”Läänemere luiged” (2005).
Aino Tamjärv (1918)
Leiab, et on ühtemoodi lihtne luuletada nii eesti kui rootsi keeles. Inspiratisooni saab ümbritsevast ja elust enesest. Põhiteemadeks meri ja loodus, aga ka muud. Palju aastaid olnud aktiivne kultuuriseltsi Tellus kirjandusringi liige, kus valminud ka mitmed tema luuletustest. Luulekogud: ”Man blir aldrig immun mot havet” (2005, rootsi k.) ja ”Meretuulte meelevallas” (2007)
Hillar Tarning (1933)
Luuletama hakkas puhtjuhuslikult 2002.aastal- esimese luuletuse jaoks tuli inspiratsioon SvDst üht luulekogu arvustust ja haikude näiteid lugedes. Luuletab kõigest, mis elus ette ja muidu pähe tuleb, aga vormiks on ikka peaaegu ainult haikud. Luuletab eesti keeles, kuid mõned haikud ka rootsi keeles. Luulekogu ”Meeltes mõeldu, südamest öeldu” (2005). Enne pensionile jäämist elupõline kehalise kasvatuse õpetaja ja spordihuviline.
Liidia Tuulse (1912)
Olnud pikka aega tegev tõlkijana (saksa-rootsi) ja ajakirjanikuna (reisikirjade saatja). Luuletama hakkas 1960ndatel. Liidia luuletused ongi tema memuaarideks ja elulooks. Põhiteemadeks loodus, inimesed, unistused ja mõtted. Andnud välja 5 luulekogu, seni viimane ”Kogutud luuletused” (2007). Ülikoolis õppinud psühholoogiat ja filosoofiat ja aastakümneid pidanud ettekandeid mitmetel filosoofilistel ja kirjanduslikel teemadel.
3. okt 2008
Keelekomisjoni tegevuskava 2008/2009
Eesti keele seminaril Stockholmis oma esinemist lõpetades ütles prof. Jüri Valge „Tähtis pole niivõrd see, mida siin eesti keele päevadel räägitakse, vaid mis sellest järele jääb.“ Sellest mõtteterast innustatuna valmis keelekomisjoni tegevuskava. - Rootsi eestlaste keeleveebi pidamine
- Eesti keele õpetamise korraldamine lastele ja täiskasvanutele
- Eesti keele intensiivkursuste korraldamine täiskasvanutele
- Lastele eestikeelse suvelaagri korraldamise toetamine
- Rootsi keele õpetamise korraldamine täiskasvanutele
- Laste filmi- ja raamatukogu pidamine
- Filmi- ja raamatukogu asutamine täiskasvanutele
- Õppematerjali ja lasteraamatute müügi korraldamine
- Info vahendamine vabadest kohtadest Eesti Lasteaias
- Info vahendamine eesti keele kui emakeeleõppe võimalustest Rootsi koolides
- Kakskeelsuse eeliste tutvustamine lapsevanematele
- Eesti keelele suurema kaitse taotlemine läbi kultuurautonoomia
- Eesti keele õpetamise ja tõlkimisega seotud inimeste omavahelise kontaktvõrgustiku loomine ja arendamine
- Eesti keele päevade korraldamine 14.-15. märtsil
- Luuleõhtute korraldamine
- Rootsi eestlaste keeleveebi pidamine
Keeleveeb on keelekomisjoni poolt administreeritav blogi, mille kaudu edastatakse infot eesti keele õppimisvõimalustest ja kõigest muust eesti keelega seonduvast. Igasugune uus info eesti keele või rootsi keelega seonduvatest konverentsidest, seminaridest, koolitustest, programmidest jms. on väga oodatud. Kontakt: Sirle Sööt keelekomisjon@gmail.com, +46 (0) 70 319 38 19.
- Eesti keele õpetamine lastele
REL Stockholm Mudilasring alustas 14. septembril kolmandat hooaega. Kaks korda kuus pühapäeviti käiakse koos Stockholmi Eesti Majas, et üheskoos laulda, tantsida, tegeleda kunsti ja käelise tegevusega eestikeelses keskkonnas. Lapsed on jaotatud kolme vanusegruppi: 0-2.5 aastased, 2,5- 4 aastased, 5 -10 aastased. Suurematele lastele toimuvad ka eesti keele tunnid. Sügishooajal kohtutakse 14. ja 28. sept, 12. ja 26.okt., 9. ja 23. nov, 7.dets ja jõulupidu 14.dets. Juhendajad on Maire Vill (käeline tegevus), Siret Sentifolie (kunst), Tuulikki Bartosik ja Terje Möllits (pisikeste laul), Liiu Viru ja Epp Jaansoo (keskmiste ja suurte laul), Sirle Sööt (eesti keel) Kontakt: Sirle Sööt mudilasring@gmail.com, + 46 (0) 70 319 38 19, http://www.mudilased.se/.
Mudilasring tegutseb Gävles. Kontakt: Ragne Marana ragnemarana@yahoo.se
Mudilasring on asutamisel Gotlandil. Kontakt: Riina Noodapera riina.noodapera@hush.se
- Eesti keele õpetamine täiskasvanutele Eesti keele kursused algajatele toimuvad kord nädalas neljapäeviti Stockholmi Eesti Majas, Wallingatan 34, keldrisaalis kl. 17.30. Õpetaja on Uno Schultz. Õpitakse õpiku "E nagu Eesti" järgi. Kursus kestab 9. okt. - 11.dets. Kontakt: Kati Mitt kati_mitt@hotmail.com, + 46 (0) 73 116 77
- Eesti keele suviste intensiivkursuste korraldamine Tartus Intensiivkursuste korraldamise traditsioon ulatub 1995. aastasse. Augustikuus toimusid kursused juba 25. korda. Eesti keele õpe toimub kolmel tasemel (algajad, keskaste, edasijõudnud) kokku 20 tundi, s.o. iga päev 4 tundi 5 päeva nädalas. Juhendaja Madis Arukask. Kontakt: Ly Palatu ly_palatu@hotmail.com, + 46 (0) 73 995 10 94.
- Rootsi keele õpetamine täiskasvanutele algajatele esmaspäeviti kl. 18.00 (13.okt- 15.dets). Õpetaja Irina Ottenhag. edasijõudnutele neljapäeviti kl 17.30 (15.okt.- 17.dets). Õpetaja Katarina Wallin. Stockholmi Eesti Majas, Wallingatan 34, koosolekutoas. Kontakt: Kati Mitt kati_mitt@hotmail.com, + 46 (0) 73 116 77.
- Laste filmi- ja raamatukogu arendamine
Esimese „seemne“ kinkisid eestikeelsesse lasteraamatukogusse raamatukirjastused Koolibri, TEA ja Eesti Raamat. 9. oktoobril saabus suurem kogus uusi raamatuid TEA Kirjastuselt, nii et nüüd on meil olemas kõik TEA Kirjastuse koduleheküljel http://www.tea.ee/ olevad lasteraamatud. Esialgu, kui raamatuid on vähe, on laenutamist lihtne korraldada. Füüsiliselt on raamatud esialgu Eesti Instituudi ruumides Wallingatan 32 ning Mudilasringi toimumise ajal tuuakse ratastel raamaturiiulid näitusesaali. Raamatuid saab laenutada Mudilasringi-pühapäevadel või siis teistel aegadel, mil Eesti Instituudi kontor avatud on. Juriidiliselt kuulub lasteraamatukogu REL-ile ning selle komplekteerimist korraldab keelekomisjon. Kõik uued annetused on teretulnud! Kontakt: Maire Vill keelekomisjon@gmail.com, +46 (0) 8 4112 312, + 46 (0) 70 79 00 283.
- Täiskasvanute filmi- ja raamatukogu asutamine Ei ole midagi uut siin taeva all. Kõik uus on unustatud vana... Alles likvideeriti Eesti Komitee raamatukogu, kui juba soovitakse asutada raamatukogu uuesti. Erinevus eelmisest on see, et fondis peaks olema eelkõige uuem eesti kirjandus, kuid kindlasti ka klassika ja rootsi keelde tõlgitud eesti kirjandus. Nii nagu lasteraamatutegagi, ei jaksa ka kõiki häid eestikeelseid raamatuid endale Eestis käies osta. Lisaks tahame pakkuda raamatutele eesti filmide laenutusvõimalust. Kõikidel huvilistel, kes sooviksid raamatukogu asutamise projektile kaasa aidata, palume ühendust võtta. Kontakt: Maire Vill keelekomisjon@gmail.com, +46 (0) 8 4112 312, +46 (0) 70 79 00 283.
- Õppematerjalide ja lasteraamatute müügi korraldamine
Keeletoimkonna liikmed teavad oma kogemustest, et Eestis käies kaob aeg nii kiiresti, et raamatupoodides olev lai valik uusi raamatuid võtab silme eest kirjuks ja süvenemiseks lihtsalt aega ei jätku ning huupi raamatuid osta ei jaksa. Seepärast pakume võimalust keelekomisjoni kaudu kirjastustelt otse raamatuid osta. Läbirääkimisi on juba alustatud TEA kirjastusega, kuidas ostmist tehniliselt korraldada. Raamatukogus saab kõiki uusi tooteid sirvida ning seejärel soovi korral tellida kodulehekülje kaudu. Kontakt: Sirle Sööt keelekomisjon@gmail.com, +46 (0) 70 319 38 19.
- Info vahendamine "Kas kõik soovijad mahuvad Stockholmi Eesti Lasteaeda?"
Eesti Lasteaed Stockholmis on Stockholmi Eesti Kooli taimelava. Mida rohkem lapsi tuleb Eesti lasteaiast, seda tugevam on eesti keele tase Eesti koolis. Juba mitmendat aastat on meilt küsinud hulk lapsevanemaid, kelle lapsed olemasolevasse 23-kohalisse lasteaeda “Pääsuke” ei mahu, et kas sellele probleemile ei ole lahendust. Keeletoimkond püüab omalt poolt olla info vahendajaks lastevanemate ja Lasteaia vahel, et jälgida nõudluse kasvu ja langust Eesti Lasteaia kohtade järele ning aidata kaasa võimalike lahenduste leidmisele. Kontakt: Sirle Sööt keelekomisjon@gmail.com, +46 (0) 70 319 38 19.
- Info vahendamine "Kas kõik soovijad saavad Rootsi koolides eesti keele kui emakeele õpet?" Lapsed, kelle üheks kodukeeleks on eesti keel, saavad soovi korral õppida alates 4. eluaastast lasteaias ja koolis eesti keelt 1 tund nädalas (modersmålsundervisning). Selleks tuleb lasteaias või koolis täita kirjalik avaldus selleks eraldi ettenähtud blanketil. Reeglid keeleõppe korraldamise kohta on kommuuniti erinevad. Kontakt: Sirle Sööt keelekomisjon@gmail.com, + 46 (0) 70 319 38 19.
Näit. Botkyrka kommuunis otsitakse kontakti peredega, kes oleksid eesti keele kui kodukeele tunnist huvitatud. Eeskirjade kohaselt on Botkyrkas vaja vähemalt 5 last, et kommuun saaks palgata eesti keele õpetaja. Hetkel on olemas 3 last. Huvilistel peredel Botkyrka kommuunis palutakse võtta ühendust Tiina Laanteega tiina.laantee@swipnet.se, 0709-750 269.
- Eesti keele õpetamisega ja tõlkimisega seotud inimeste omavahelise kontaktvõrgu loomine ja arendamine
REL keelekomisjon on algust teinud eesti keele õpetamisega tegelevate inimeste kontaktide kogumisega ning jätkab sellega tegelemist, et oleks hõlpsam edastada ja omavahel vahetada infot eesti keele õpetamisega seotud teemadel. Kõikidel, kes soovivad keelekomisjoni kontaktvõrgus kaasas olla, palume saata oma e-posti aadress, telefoni nr. ja postiaadress keelekomisjonile aadressil keelekomisjon@gmail.com Ole hea, saada infot sellest ka oma tuttavale.
- Eesti keele päevade korraldamine 14.-15. märtsil 2009 Nagu eelmisel aastalgi, soovime korraldada laupäeval eesti keele konverentsi, õhtuks meelelahutust ja pühapäeval lastele nukuteatri. Kõik ideed, keda esinema kutsuda on oodatud! Saada oma arvamus meile keelekomisjon@gmail.com
- Luuleõhtute korraldamine Esimese katse teeme juba 21. novembril kl. 18.00 Eesti Maja keldrisaalis.
REL Keelekomisjon
15. sept 2008
Kõik on uus septembrikuus
Kõik on uus septembrikuus, öeldakse ühes tuntud lasteluuletuses. Oma uut hooaega alustas ka REL Stockholmi osakonna tiiva all tegutsev Mudilasring, mis 14.septembril lükkas Eesti Maja ja lasteaia ruumides käima juba oma kolmanda tegevushooaja. Registreeritud on üle saja lapse, kuid tavaks on saanud, et kõikidel kordadel käib aktiivselt kohal neist ligi kolmandik. Nagu väikelastega tihtilugu ikka- kord kimbutavad haigushood, kord on perel muid pühapäevaseid ettevõtmisi. Seevastu on korraldajatel alati rõõm tõdeda, et igal hooajal üha uued ja uued lapsevanemad on kuulda saanud sellest toredast eestikeelsest ja -meelsest, igal teisel pühapäeval aset leidvast sagimisest, nimega REL Sth Mudilasring. Ja nii tuli Mudilasringi sügishooaja esimesel korralgi ridamisi juurde uusi lapsi oma pisikeste õdede-vendadega.
Mudilasring tegutseb nagu ikka kolmes vanuserühmas: pisibeebid kuni 2,5-aastased, ca 3-5- aastased ja 5-10-aastased lapsed. Kõikidel kooskäimise kordadel, iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval, kõikide vanuserühmade lapsed laulavad eestikeelseid laule ja maalivad või meisterdavad. Lisaks juhendatud muusikalisele ja kunstilisele tegevusele saab igapäevaselt enamasti rootsikeelses keskkonnas viibiv laps Mudilasringis muidugi ka rõõmsa äratundmise osaliseks, et on veel niipalju samaealisi seltsilisi, kes ka eesti keelest aru saavad ja rohkemal või vähemal määral selles keeles juttugi puhuvad. Suuremad lapsed õpivad eesti keelt ka eraldi tundides igal Mudilasringi kooskäimise korral enne laulu- ja kunstitunde. Selle hooaja uudisena toimub kord kuus suurematele lastele veel pooletunnine tantsutund. Mudilasringi juhendajateks on vabatahtlikud, peamiselt lapsevanemad, kes on leidnud endas kutsumust pakkuda arendavat tegevust omadele ja teistele eestikeelsetele lastele. Sellel hooajal juhendavad laulutunde Tuulikki Bartosik, Terje Möllits, Liiu Viru ja Epp Jaansoo, käelise tegevuse ja kunstitundide juhendajateks on Maire Vill ja Siret Sentifolie, tantsuõpetajaks Carmel Köster ning eesti keele tunde annab Sirle Sööt.
Huvi oma Eestist väljaspool sirguvatele lastele eestikeelse lapsepõlve võimaldamise vastu ei piirdu vaid kahel korral kuus Eesti Maja ruumides suhtlemas ja tegutsemas käimisega. Eesti välisministeeriumi annetusena möödunud sügisel loodud Mudilasringi lastefilmikogu leiab agarat kasutamist kojulaenutuste näol. Kindlasti omajagu nostalgiat tekitav on ka Eestis üleskasvanud lapsevanematel nüüd juba oma järelkasvu kõrval vaadata üle ammuaegseid lemmikuid ETV- lastesaadetest nagu näiteks Kessu ja Tripp, Leopold ja Aabitsa Mõmmi. Filmikogus on ka päris mitu viimastel aastatel Eestis loodud täispikka kogupere mängufilmi, millest võib-olla kujunevad uue põlvkonna unustamatud lemmikud. Lisaks filmikogule on Mudilasringil alates kevadest olemas ka väike laenuraamatukogu ja lasteraamatute müügikoht (hetkel TEA kirjastuse toodetega), mis parasjagu mahuvad paarile riiulile Eesti Majas, Eesti Instituudi tagatoas lasteaiaga samal korrusel. Raamatuid sirvima, laenutama ja ostma on loomulikult oodatud ka need, kes Mudilasringis ei käi ja seda ka tööpäeviti.
MAIRE VILL
Mudilasring tegutseb nagu ikka kolmes vanuserühmas: pisibeebid kuni 2,5-aastased, ca 3-5- aastased ja 5-10-aastased lapsed. Kõikidel kooskäimise kordadel, iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval, kõikide vanuserühmade lapsed laulavad eestikeelseid laule ja maalivad või meisterdavad. Lisaks juhendatud muusikalisele ja kunstilisele tegevusele saab igapäevaselt enamasti rootsikeelses keskkonnas viibiv laps Mudilasringis muidugi ka rõõmsa äratundmise osaliseks, et on veel niipalju samaealisi seltsilisi, kes ka eesti keelest aru saavad ja rohkemal või vähemal määral selles keeles juttugi puhuvad. Suuremad lapsed õpivad eesti keelt ka eraldi tundides igal Mudilasringi kooskäimise korral enne laulu- ja kunstitunde. Selle hooaja uudisena toimub kord kuus suurematele lastele veel pooletunnine tantsutund. Mudilasringi juhendajateks on vabatahtlikud, peamiselt lapsevanemad, kes on leidnud endas kutsumust pakkuda arendavat tegevust omadele ja teistele eestikeelsetele lastele. Sellel hooajal juhendavad laulutunde Tuulikki Bartosik, Terje Möllits, Liiu Viru ja Epp Jaansoo, käelise tegevuse ja kunstitundide juhendajateks on Maire Vill ja Siret Sentifolie, tantsuõpetajaks Carmel Köster ning eesti keele tunde annab Sirle Sööt.
Huvi oma Eestist väljaspool sirguvatele lastele eestikeelse lapsepõlve võimaldamise vastu ei piirdu vaid kahel korral kuus Eesti Maja ruumides suhtlemas ja tegutsemas käimisega. Eesti välisministeeriumi annetusena möödunud sügisel loodud Mudilasringi lastefilmikogu leiab agarat kasutamist kojulaenutuste näol. Kindlasti omajagu nostalgiat tekitav on ka Eestis üleskasvanud lapsevanematel nüüd juba oma järelkasvu kõrval vaadata üle ammuaegseid lemmikuid ETV- lastesaadetest nagu näiteks Kessu ja Tripp, Leopold ja Aabitsa Mõmmi. Filmikogus on ka päris mitu viimastel aastatel Eestis loodud täispikka kogupere mängufilmi, millest võib-olla kujunevad uue põlvkonna unustamatud lemmikud. Lisaks filmikogule on Mudilasringil alates kevadest olemas ka väike laenuraamatukogu ja lasteraamatute müügikoht (hetkel TEA kirjastuse toodetega), mis parasjagu mahuvad paarile riiulile Eesti Majas, Eesti Instituudi tagatoas lasteaiaga samal korrusel. Raamatuid sirvima, laenutama ja ostma on loomulikult oodatud ka need, kes Mudilasringis ei käi ja seda ka tööpäeviti.
MAIRE VILL
17. märts 2008
Eesti keele seminar Stockholmis ühendas eestlasi Euroopa mitmest nurgast
15.-16.märtsil Stockholmi Eesti Majas aset leidnud kahepäevasel seminaril Eesti Keele Päevad Stockholmis osales hulk professionaale ja muidu huvilisi. Keeleseminari peakorraldajaks oli REL keeletoimkond, omajagu aitasid kaasa Eesti Instituut Rootsis, klubi Estetic ja REL Sth Mudilasringi aktivistid. Kohaletulnud kuus-seitsekümmend inimest seminaripublikuski tundusid seminaril ja sellega seoses pakutavaga igati rahul olevat. Selle seminari eripärana võib nimetada, et mõeldud oli kõikide vanuserühmade peale, päris beebidest kuni eakamateni, kes programmist võisid noppida just endale sobiva osa. Kes kuulas ettekandeid, kes vaatas uusi raamatuid, kes nostalgitses aabitsanäitusel, kes nautis rahvamuusika kontserti või nukuteatri etendust - või kes lihtsalt tundis rõõmu sellest, et ta ümber kõlas kaunis eesti keel.
Rootsi Eestlaste Liidu esimees Jaak Akker avas seminariprogrammi ja avakõne lõpus ulatati lilled tänuavalduseks aastakümneid Rootsis innukalt eesti keelt (kodukeelena) õpetanud Edith Kotka Nymanile ja Paul Laanele. Seejärel pidas EV suursaadik Stockholmis, Alar Streimann emotsionaalse tervituskõne, kus rõhutas eesti keele alalhoidmise ja lastele edasiandmise tähtsust välisriigis elades. Pidulikele avasõnadele järgnes sisutiheda seminari esimene ettekannete sari teemal ”Eesti keel globaliseeruvas maailmas”, mille juhatas sisse prof. Raimo Raag Uppsala Ülikoolist. Teema ”Eesti keel ja selle areng” raames tutvustati nii emakeelepäeva traditsiooni kui radikaalsemaid muutusi eesti keele ajaloos. Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatajat, hiljuti lahkunud Meinhard Laksi, mälestati minutilise leinaseisakuga. Seminari kõige kaugemalt saabunud ettekande esitaja oli prof. Els Oksaar Hamburgi ülikooli juurest, kes juba üle kolmekümne aasta on uurinud mitmekeelsuse eeliseid lapse arengus ning oma kogemusi lahkelt ka seminari publikuga jagas. Keeleametnik Andero Adamson Tartust, Haridus- ja Teadusministeeriumist (HTM) jagas nõuandeid ja kontaktandmeid, kellega koostöös ning kelle abil Rahvuskaaslaste programmi raames saab eesti keele õpetamise alal toetust taotleda.
Seminari esimene päev oli mõeldud pigem eesti keelega ja selle õpetamisega professionaalsel tasemel kokku puutuvatele inimestele ja publiku hulgas leiduski päris mitmeid eesti keele ja kultuuri edasiviijaid. Kuigi kavalehel oli keelenõunik prof. Jüri Valge ettekande teemaks märgitud eestikeelne tulevik küsimärgiga, siis kujunes sellest kena ülevaade, mida on eestikeelse tuleviku nimel vaja silmas pidada eestlastel kui rahval eelkõige. Ei piisa vaid pea aasta tagasi vastuvõetud põhiseaduse sättest eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise kohta läbi aegade- olulisem on, et jätkuks inimesi, kes eesti keelt räägiks ja et jaguks inimesi, kes seda rääkida tahavad. Olulisima sõnumina jäi J.Valge ettekandest kõlama, et kui me ise oma emakeelt ei hoia ega arenda, siis pole mõtet lootagi, et keegi teine seda meie eest tegema hakkaks. Stockholmi Eesti Kool on viimastel aastatel tihedas kontaktis olnud sõpruskoolidega Eestis ja ka märkimisväärset toetust Eesti riigilt saanud. Rootsis tavakooliealistele noortele eesti keele õpetamise eripärasid ja praktikat tutvustas Eesti Kooli näite varal eesti keele õpetaja Ülle Langel.
Praktiliste näidetega seminari esimene päev jätkus ka peale lõunapausi, kui eesti keele õpetamise kogemusi jagasid täiskasvanute keeleõppega oma igapäevatöös kokkupuutuvad õppejõud ja õpetajad Virve Raag, Raimo Raag, Annika Nylander ja Rita Ahonen Paomees. Uusi õppevahendeid, mida Eesti kirjastustelt üsna rohkesti viimastel aastatel ilmunud on, tutvustas asjatundlikult Katrin Maiste Eesti Instituudist Tallinnas, kes eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe korraldajana õppevara komplekteerimise ja soovi avaldanud õppeasutustele saatmisega koostöös HTM-iga igapäevaselt tegeleb. Pärastlõunane arutelu vajas esialgu veidi tagant tõukamist, kuid lõppkokkuvõtes jõuti ühiselt arutades järeldusele, et Eesti Maja ja REL võiksid kahtlemata olla kohaks, kus ja kelle eestvedamisel korraldada eesti keele kursuseid ja korraldada eestikeelsete õppevahendite müüki.
Seminari teine päev, pühapäev 16.märtsi, oli korraldajate plaanides mõeldud kui infopäev oma lastele eestikeelset tulevikku taotlevatele lapsevanematele, kuid lapsevanemate osakaal osutus tagasihoidlikuks. Seda hoolimata võimalusest ilma ema ja isata ajutiselt hakkama saavad pisut vanemad lapsed seminari ettekannete ajaks lasteaia ruumides tegutsevasse mudilasringi ”hoiule” anda, kus sel korral oli eesti keele seminari puhul lausa eriprogramm. Tuntud näitleja Heino Seljamaa esitatud nukunäidendit ”Okasroosike” vaatasid särasilmi lastega koos ka lapsevanemad ja lastekinno Eesti Maja keldriruumides jätkus huvilisi ka pärast pikka ja erilist mudilasringipäeva. Päris väikesed põnnid said emme süles lasteraamatuid sirvida ja mänguasju uudistada kui seminaril esinejad oma kogemusi jagasid, kuidas ja miks eesti keele õpetamine on erinevates paikades Rootsis toimumas või toimunud. Erilist tähelepanu väärisid lapsevanemad Aama Oja Elwe ja Linda Winqvist, kes täiesti rootiskeelses keskkonnas ilma eestikeelse lasteaia või kooli ning kodukeeleõpetaja abita omal käel on suutnud põhjendada oma lastele eesti keele rääkimise vajadust nii, et lapsed ka eesti keelt oskavad. Eestluse alustalade- lasteaiad, mudilasringid Stockholmis ja Göteborgis ning kool Stockholmis- ja ka kodukeelena eesti keele õpetamise kohta said huvilised uut teavet seminarilt endaga kaasa oma ala ekspertide kaudu. Töögruppidesse seminari lõpuks sel päikeselisel pühapäeva pärastlõunal jäid alles vaid need kõige huvilisemad.
Seminari korraldamise eestvedajad, ajendatud veidi ebakindlast arusaamast, et eesti keele säilitamine Rootsis on taas teravalt päevakorral, tundsid ettevõtmise õnnestumisest rõõmu ja loodavad, et emakeelepäeva tähistamise traditsioon Rootsi eestlaste hulgas jätkub ka tulevikus. Muidugi igal aastal ei ole võimalust tähistada eesti keelt fookusesse seadva seminariga Eesti Vabariigi juubelit nagu sel korral, kuid emakeelepäev on ja jääb 14.märtsi kohal kalendritesse emakeelepäevana ikka. Korraldajate nimel tahaksin tänada kõiki, kes andsid oma tähtsa panuse seminaril Eesti Keele Päevad Stockholmis- nii esinejaid, abilisi kui publikut.
MAIRE VILL
REL keeletoimkond
Eesti Instituut Rootsis
Rootsi Eestlaste Liidu esimees Jaak Akker avas seminariprogrammi ja avakõne lõpus ulatati lilled tänuavalduseks aastakümneid Rootsis innukalt eesti keelt (kodukeelena) õpetanud Edith Kotka Nymanile ja Paul Laanele. Seejärel pidas EV suursaadik Stockholmis, Alar Streimann emotsionaalse tervituskõne, kus rõhutas eesti keele alalhoidmise ja lastele edasiandmise tähtsust välisriigis elades. Pidulikele avasõnadele järgnes sisutiheda seminari esimene ettekannete sari teemal ”Eesti keel globaliseeruvas maailmas”, mille juhatas sisse prof. Raimo Raag Uppsala Ülikoolist. Teema ”Eesti keel ja selle areng” raames tutvustati nii emakeelepäeva traditsiooni kui radikaalsemaid muutusi eesti keele ajaloos. Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatajat, hiljuti lahkunud Meinhard Laksi, mälestati minutilise leinaseisakuga. Seminari kõige kaugemalt saabunud ettekande esitaja oli prof. Els Oksaar Hamburgi ülikooli juurest, kes juba üle kolmekümne aasta on uurinud mitmekeelsuse eeliseid lapse arengus ning oma kogemusi lahkelt ka seminari publikuga jagas. Keeleametnik Andero Adamson Tartust, Haridus- ja Teadusministeeriumist (HTM) jagas nõuandeid ja kontaktandmeid, kellega koostöös ning kelle abil Rahvuskaaslaste programmi raames saab eesti keele õpetamise alal toetust taotleda.
Seminari esimene päev oli mõeldud pigem eesti keelega ja selle õpetamisega professionaalsel tasemel kokku puutuvatele inimestele ja publiku hulgas leiduski päris mitmeid eesti keele ja kultuuri edasiviijaid. Kuigi kavalehel oli keelenõunik prof. Jüri Valge ettekande teemaks märgitud eestikeelne tulevik küsimärgiga, siis kujunes sellest kena ülevaade, mida on eestikeelse tuleviku nimel vaja silmas pidada eestlastel kui rahval eelkõige. Ei piisa vaid pea aasta tagasi vastuvõetud põhiseaduse sättest eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise kohta läbi aegade- olulisem on, et jätkuks inimesi, kes eesti keelt räägiks ja et jaguks inimesi, kes seda rääkida tahavad. Olulisima sõnumina jäi J.Valge ettekandest kõlama, et kui me ise oma emakeelt ei hoia ega arenda, siis pole mõtet lootagi, et keegi teine seda meie eest tegema hakkaks. Stockholmi Eesti Kool on viimastel aastatel tihedas kontaktis olnud sõpruskoolidega Eestis ja ka märkimisväärset toetust Eesti riigilt saanud. Rootsis tavakooliealistele noortele eesti keele õpetamise eripärasid ja praktikat tutvustas Eesti Kooli näite varal eesti keele õpetaja Ülle Langel.
Praktiliste näidetega seminari esimene päev jätkus ka peale lõunapausi, kui eesti keele õpetamise kogemusi jagasid täiskasvanute keeleõppega oma igapäevatöös kokkupuutuvad õppejõud ja õpetajad Virve Raag, Raimo Raag, Annika Nylander ja Rita Ahonen Paomees. Uusi õppevahendeid, mida Eesti kirjastustelt üsna rohkesti viimastel aastatel ilmunud on, tutvustas asjatundlikult Katrin Maiste Eesti Instituudist Tallinnas, kes eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe korraldajana õppevara komplekteerimise ja soovi avaldanud õppeasutustele saatmisega koostöös HTM-iga igapäevaselt tegeleb. Pärastlõunane arutelu vajas esialgu veidi tagant tõukamist, kuid lõppkokkuvõtes jõuti ühiselt arutades järeldusele, et Eesti Maja ja REL võiksid kahtlemata olla kohaks, kus ja kelle eestvedamisel korraldada eesti keele kursuseid ja korraldada eestikeelsete õppevahendite müüki.
Seminari teine päev, pühapäev 16.märtsi, oli korraldajate plaanides mõeldud kui infopäev oma lastele eestikeelset tulevikku taotlevatele lapsevanematele, kuid lapsevanemate osakaal osutus tagasihoidlikuks. Seda hoolimata võimalusest ilma ema ja isata ajutiselt hakkama saavad pisut vanemad lapsed seminari ettekannete ajaks lasteaia ruumides tegutsevasse mudilasringi ”hoiule” anda, kus sel korral oli eesti keele seminari puhul lausa eriprogramm. Tuntud näitleja Heino Seljamaa esitatud nukunäidendit ”Okasroosike” vaatasid särasilmi lastega koos ka lapsevanemad ja lastekinno Eesti Maja keldriruumides jätkus huvilisi ka pärast pikka ja erilist mudilasringipäeva. Päris väikesed põnnid said emme süles lasteraamatuid sirvida ja mänguasju uudistada kui seminaril esinejad oma kogemusi jagasid, kuidas ja miks eesti keele õpetamine on erinevates paikades Rootsis toimumas või toimunud. Erilist tähelepanu väärisid lapsevanemad Aama Oja Elwe ja Linda Winqvist, kes täiesti rootiskeelses keskkonnas ilma eestikeelse lasteaia või kooli ning kodukeeleõpetaja abita omal käel on suutnud põhjendada oma lastele eesti keele rääkimise vajadust nii, et lapsed ka eesti keelt oskavad. Eestluse alustalade- lasteaiad, mudilasringid Stockholmis ja Göteborgis ning kool Stockholmis- ja ka kodukeelena eesti keele õpetamise kohta said huvilised uut teavet seminarilt endaga kaasa oma ala ekspertide kaudu. Töögruppidesse seminari lõpuks sel päikeselisel pühapäeva pärastlõunal jäid alles vaid need kõige huvilisemad.
Seminari korraldamise eestvedajad, ajendatud veidi ebakindlast arusaamast, et eesti keele säilitamine Rootsis on taas teravalt päevakorral, tundsid ettevõtmise õnnestumisest rõõmu ja loodavad, et emakeelepäeva tähistamise traditsioon Rootsi eestlaste hulgas jätkub ka tulevikus. Muidugi igal aastal ei ole võimalust tähistada eesti keelt fookusesse seadva seminariga Eesti Vabariigi juubelit nagu sel korral, kuid emakeelepäev on ja jääb 14.märtsi kohal kalendritesse emakeelepäevana ikka. Korraldajate nimel tahaksin tänada kõiki, kes andsid oma tähtsa panuse seminaril Eesti Keele Päevad Stockholmis- nii esinejaid, abilisi kui publikut.
MAIRE VILL
REL keeletoimkond
Eesti Instituut Rootsis
1. märts 2008
Stockholmis kogunevad suured ja väikesed eesti keele huvilised
14. märts on eesti kalendrites märgitud kui emakeelepäev. Eesti keele ja kultuuri päeva hakati tähistama eesti kirjaniku, Kristjan Jaak Petersoni (1801-1822) sünniaastapäeval 1996. aastal Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Emakeelepäeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks.
1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks, mida tähistatakse peamiselt koolides kirjandivõistluste, seminaride ja muude eesti keele ilu ja olulisust äramärkivate ettevõtmistega. Huvi eesti keele alalhoidmise vastu on märgatav nii Stockholmis kui Eestis. Lisaks leidsid korraldajad, REL Keeletoimkonna aktivistid, et vabariigi 90.aastapäev on juba iseenesest küllaldane põhjus, et tähistada ühe riigi olemasolule nii olulise tunnuse kui oma keele päeva ka Rootsi eestlaskonnas kahepäevase seminariga Eesti Keele Päevad Stockholmis 15.-16.märtsil Eesti Majas.
Seminari esimene päev on suunatud peamiselt kogu Rootsi endistele ja praegustele eesti keelega professionaalsemal tasemel kokkupuutunud keelehuvilistele, kuid oodatud on ka üldiselt eesti keele viimastest arengusuundadest huvitatud. Esinevad keeleprofessorid ja keele valdkonna asjatundjad Hamburgist (prof. E.Oksaar), Uppsalast (prof. R.Raag ja V.Raag) ja Tallinnast (prof. J.Valge, A.Adamson, K.Maiste). Käsitlemisele tulevad sellised teemad nagu: eesti keel globaliseeruvas maailmas, eesti keele õpetamine Eestis versus Rootsis ning eesti keele õppimise võimalused täiskasvanutele Rootsis. Seminaripäeva lõpus on aega arutlemiseks, kuidas eesti keele õpetamist Rootsis soodustada, edendada ja ka kaardistada. Seminarisaali kõrvalruumis on esindatud mõned Eesti kirjastused, kes tutvustavad oma uuemaid keeleõppevahendeid, õpikuid ja lasteraamatuid. Nii nagu keeleõppeski on tulemused paremad, kui töö ja lõbu käivad käsikäes, nii lõppeb ka esimene tõsisem seminaripäev ürituse kaaskorraldajast klubi Esteticu eestvedamisel vahva folgipeoga Eesti Maja keldrisaalis. Ja sellel peol jagub nii eestikeelset laulu kui rahvalikku tantsu, sekka ka euroopaliku muusikavõistluse finaali ülekannet.
Seminari teisel päeval on ettekannete teemasid kokku pannes mõeldud eelkõige eestikeelsetele lapsevanematele ja teiste Rootsis eesti keele alalhoidmise pärast südant valutavate kuulajate peale. Ja teemadki siis vastavalt: eesti keele alalhoidmine mitmekeelsetes peredes ning eestluse alustalad Rootsis. Esinevad prof. Jüri Valge ja prof. Els Oksaar eesti keele õpetamise viimaste suundade ja mitmekeelsuse eeliste teemade valgustamiseks. Sõna saavad ka eestikeelsetes õppeasutustes ja mujal lastele eesti keele õpetamisega kokkupuutuvad praktikud üle Rootsi. Ja sellelgi päeval saab publik oma mõtteid ja ettepanekuid välja tuua, sedapuhku aruteludel töögruppides. Samal ajal kui lapsevanemad on kuulamas loenguid ja oma kogemusi jagavaid ettekannete esitajaid seminaril (päris pisikesed keelekasutajad kuulavad sedasama tagareas vaibal mängides), saavad tuleviku eesti keele alalhoidjad, 3-10- aastased lapsed, lasteaia ruumides osa emakeelepäeva mudilaste eriprogrammist: rahvamuusikapillide esitlus, ilusas eesti keeles nukuetendus ja lastefilm. Emakeelepäeva Stockholmis tähistamise ürituste täpsema kavaga saab tutuvuda EPLis nr.9 (lk.10) ja Eesti Instituut Rootsis koduleheküljel: www.einst.ee/sverige (eesti keeles). Korraldajad ütlevad teretulemast kõigile eesti keelest huvituvatele inimestele ja loodavad rohket osavõttu.
MAIRE VILL
1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks, mida tähistatakse peamiselt koolides kirjandivõistluste, seminaride ja muude eesti keele ilu ja olulisust äramärkivate ettevõtmistega. Huvi eesti keele alalhoidmise vastu on märgatav nii Stockholmis kui Eestis. Lisaks leidsid korraldajad, REL Keeletoimkonna aktivistid, et vabariigi 90.aastapäev on juba iseenesest küllaldane põhjus, et tähistada ühe riigi olemasolule nii olulise tunnuse kui oma keele päeva ka Rootsi eestlaskonnas kahepäevase seminariga Eesti Keele Päevad Stockholmis 15.-16.märtsil Eesti Majas.
Seminari esimene päev on suunatud peamiselt kogu Rootsi endistele ja praegustele eesti keelega professionaalsemal tasemel kokkupuutunud keelehuvilistele, kuid oodatud on ka üldiselt eesti keele viimastest arengusuundadest huvitatud. Esinevad keeleprofessorid ja keele valdkonna asjatundjad Hamburgist (prof. E.Oksaar), Uppsalast (prof. R.Raag ja V.Raag) ja Tallinnast (prof. J.Valge, A.Adamson, K.Maiste). Käsitlemisele tulevad sellised teemad nagu: eesti keel globaliseeruvas maailmas, eesti keele õpetamine Eestis versus Rootsis ning eesti keele õppimise võimalused täiskasvanutele Rootsis. Seminaripäeva lõpus on aega arutlemiseks, kuidas eesti keele õpetamist Rootsis soodustada, edendada ja ka kaardistada. Seminarisaali kõrvalruumis on esindatud mõned Eesti kirjastused, kes tutvustavad oma uuemaid keeleõppevahendeid, õpikuid ja lasteraamatuid. Nii nagu keeleõppeski on tulemused paremad, kui töö ja lõbu käivad käsikäes, nii lõppeb ka esimene tõsisem seminaripäev ürituse kaaskorraldajast klubi Esteticu eestvedamisel vahva folgipeoga Eesti Maja keldrisaalis. Ja sellel peol jagub nii eestikeelset laulu kui rahvalikku tantsu, sekka ka euroopaliku muusikavõistluse finaali ülekannet.
Seminari teisel päeval on ettekannete teemasid kokku pannes mõeldud eelkõige eestikeelsetele lapsevanematele ja teiste Rootsis eesti keele alalhoidmise pärast südant valutavate kuulajate peale. Ja teemadki siis vastavalt: eesti keele alalhoidmine mitmekeelsetes peredes ning eestluse alustalad Rootsis. Esinevad prof. Jüri Valge ja prof. Els Oksaar eesti keele õpetamise viimaste suundade ja mitmekeelsuse eeliste teemade valgustamiseks. Sõna saavad ka eestikeelsetes õppeasutustes ja mujal lastele eesti keele õpetamisega kokkupuutuvad praktikud üle Rootsi. Ja sellelgi päeval saab publik oma mõtteid ja ettepanekuid välja tuua, sedapuhku aruteludel töögruppides. Samal ajal kui lapsevanemad on kuulamas loenguid ja oma kogemusi jagavaid ettekannete esitajaid seminaril (päris pisikesed keelekasutajad kuulavad sedasama tagareas vaibal mängides), saavad tuleviku eesti keele alalhoidjad, 3-10- aastased lapsed, lasteaia ruumides osa emakeelepäeva mudilaste eriprogrammist: rahvamuusikapillide esitlus, ilusas eesti keeles nukuetendus ja lastefilm. Emakeelepäeva Stockholmis tähistamise ürituste täpsema kavaga saab tutuvuda EPLis nr.9 (lk.10) ja Eesti Instituut Rootsis koduleheküljel: www.einst.ee/sverige (eesti keeles). Korraldajad ütlevad teretulemast kõigile eesti keelest huvituvatele inimestele ja loodavad rohket osavõttu.
MAIRE VILL
Tellimine:
Postitused (Atom)
