Rootsis on sel sajandil laste sündide arv jõudsalt kasvanud- 2006.a. sündis ligemale 106 000 last, kellest suur osa on juba alustanud lasteaiateed või lähiajal seda tegemas. Iga neljanda Rootsis elava lapse juured on väljaspool Rootsit ja suur hulk lasteaiaealisi lapsi räägib emakeelena mõnda muud keelt kui rootsi keel. Kuigi on teada, et tugev emakeeleoskus on äärmiselt tähtis, kuna sellele rajanevad hiljem omandatavad keeled ja ka muud oskused, püütakse ometi selle arvelt Rootsi riigis viimasel ajal kokku hoida. Ainult väike osa Rootsi omavalitsusi võimaldab lasteaedades emakeelealast tuge (modersmålsstöd). Kuni 1980ndateni olid omavalitustele riigi poolt ette nähtud lasteaedades emakeeleõpetuse toetamise jaoks teatavad summad ja 64 % lastest, kes rääkisid emakeelena mitte rootsi keelt, said lasteaias emakeelealast tugiõpet. Täna saavad seda vaid 13% lasteaiaealistest lastest.
Novembri esimesel nädalal oli muukeelsete lasteaialaste emakeeleõpetuse arvelt kärpimine avalikkuse elava arutelu all ka Dagens Nyheteri veergudel, sest selle õppeaasta algusest alates on paljudele Stockholmi lasteaialastele emakeeleõpetusest keeldutud. Põhjuseks on linnaosade otsus emakeeleõpetajaid vahendava Språkcentrumi tellimustest loobuda kuni on ümberkorraldatud ja kasutuselevõetud kavandatav emakeeleõpetuse uus süsteem. Uue loomise vajadust põhjendatakse Rootsi Kooliameti (Skolverket) ja Stockholmi linna enda inspektorite poolt varem esitatud kriitikaga emakeelealase toe kvaliteedi kohta. Uueks suunaks on välja pakutud põhimõtet, et tulevikus kasutataks ära vastava lisaväljaõppe saanud lasteaia personali seas olemasolevat keelekompetentsi enamlevinud keelte osas. Språkcentrumilt ostetakse vajadusel ja võimalusel sisse vaid vähemesinevaid keeli õpetavate emakeeleõpetajate teenust.
Dagens Nyheteri andmetel kasutatakse hetkel Stockholmi linna erinevates linnaosades emakeeleõpetajate abi lasteaedades regulaarselt ainult Östermalmis, Kungsholmenil ja Spångas-Tenstas. Teatud juhtudel kasutatakse väljastpoolt pedagoogide abi ka Södermalmis, Älvsjös ja Enskede-Årsta-Vantöris. Poliitikute ümberkorralduste ajaks on kahjuks emakeelealast tuge vajavad lasteaialapsed sootuks unustatud ja mitmed lapsevanemad on võtnud ühendust Språkcentrumi pedagoogidega, et uurida, miks nende lapsed enam abi ei saa. Lapsevanemad on mures, et lastel, kes vanemate ja õpetajate mitmeaastase töö tulemusena on emakeele rääkimise vastu hakanud huvi tundma, nüüd see huvi kaob. Linnaosavalitsuste juures tehakse plaane aga õppeaasta kaupa ja juba kevadel langetati otsus Språkcentrumi teenusest ümberkorralduse ajaks loobuda.
Ka eesti keelt emakeelena rääkivate laste vanemad, kelle lapsed varem on lasteaias saanud kord nädalas eesti keeles mängida ja emakeele arendamises tuge koos eesti keelt emakeelena rääkiva õpetajaga- seda see lasteaedades senini laiemalt võimaldatud modersmålsstöd tähendabki- on nõutud ja pöördunud oma mures RELi keelekomisjoni poole abi saamiseks. Pöördusimegi lastevanemate murega Språkcentrumi pedagoogika ala juhataja Britt Hübneri poole küsimusega- mis on siis eesti keel emakeelena tulevik Rootsi lasteaedades?
Selgituseks saime vastuse, et olukord hetkel ongi üsna kaootline, eriti Stockholmi eralasteaedade osas. ”Språkcentrum on pakkunud emakeelealast tuge lasteaedades üle 10 aasta ja tellimuste arv on pidevalt kasvanud. Eriti palju lasteaedu olid huvitatud Språkcentrumi emakeeleõpetajatest veel 2005.aastal kui just eralasteaedadel oli võimalus kasutada muukeelsete laste emakeeleõpetuseks ettenähtud riiklikke toetussummasid. Ent juba 2006.aastal kärbiti toetussummat nii, et emakeeleõpetajat sai palgata vaid 1,5 tunniks nädalas lapse kohta ja 2007.aastal vähendati toetussummat veelgi, enam kui neljakordselt. Seetõttu on mitmed lasteaiad loobunud emakeelt toetavast õppest. Språkcentrumi jaoks tähendab see, et 15 emakeeleõpetajat jääb ülearuseks.” Meile tänaseks teadaolevalt on nende viieteistkümne hulka arvatud ka eesti keelt lasteaedades edendamas käinud Ingrid Vigel. Vt. artiklit siin kõrval.
Rootsi lasteaedade riiklikus õppekavas seisab selge sõnaga, et lasteaed peab püüdma, et iga rootsi keelt mitte emakeelena kõnelev laps saab arendada nii oma emakeelt kui rootsi keelt. Uues Stockholmi lasteaedade õppekavas on kirjas: ”Rootsi keelt mitte-emakeelena kõnelevate laste puhul peab lasteaed koos lapsevanematega looma mitmekeelsuse aluspinna. /…/ Lasteaed peab kaasa aitama mitmekeelsuse arendamises, toetama lapse emakeele arengut lasteaia tavapärase tegevuse raames.” Põhikoolimääruses on asi selgelt reglementeeritud- kui omavalituse haldusalal leidub 5 või enam emakeeleõpetust vajavat last, on omavalitsus kohustatud seda korraldama. Samas lasteaedade puhul on õppekavade sellise sõnastuse järgi jäetud ohtrasti tõlgendusruumi, kuidas täpselt lasteaiad peaksid aitama lapsi, kes räägivad rootsi keelt teise (või mitmenda) keelena.
Kuidas uus süsteem toimima hakkab, kui lasteaedades hakatakse emakeelealase tugiõppe tagajatena ”kasutama” erineva keeleoskusega lasteaiakasvatajaid, seda näitab tulevik. Esmapilgul tundub aga küll, et kokkuhoiu nimel on ära unustatud, et keeleõppimine nõuab järjepidevust ning et emakeel on identiteedi lahutamatu osa. Eriti murettekitav on aga asjaolu, et kõikide muude Rootsis järjest kaduvate Eesti identiteeti kandvate ettevõtmiste kõrval ähvardab lõplikult kaduda pisukenegi võimalus õppida eesti keelt rootsikeelsetes lasteaedades.
Dagens Nyheteri 01.11. ja 06.11.2008 artiklite põhjal,
MAIRE VILL
RELi keelekomisjoni liige
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar