25. märts 2009

Keelekomisjon otsib kontakti kõikide eesti keele õpetajatega Rootsis

REL Keelekomisjon pöördub avalikkuse poole abipalvega koguda informatsiooni eesti keele õpetajatest üle Rootsi.

Seoses eesti keelele vähemuskeele staatuse taotlemisega on korraldamisel kohtumine Riigipäeva põhiseaduskomisjoni (konstitutionsutskottet) liikmetega. Prof. Raimo Raag tegeleb argumentide nimekirja täiendamisega, et miks eesti keelele on vähemuskeele staatuse saamine oluline ja õigustatud. Üks oluline fakt on eesti keele õpetajate koguarv Rootsis.


Kui Te tunnete inimesi, kes töötavad / töötasid eesti keele õpetajatena Rootsis, siis olge nii kenad ja saatke meile nende kontaktid keelekomisjon@gmail.com

Praegu omame vaid väga piiratud infot nendest, kes eesti keelt õpetavad:

- Stockholmi Eesti Kool

- Stockholmi Eesti Lasteaed

- Vanematekooperatiiv "Tilluke" Göteborgis

- Rootsi koolides

- Astrid Talumaa Stockholmis

- Eva Tamm Södertäljes

- Liina Falkenberg Vallentunas

- Marika Muda Uppsalas

- Kersti Ahlgren Täbys

- Rootsi lasteaedades

- Ingrid Vigel Stockholmis ja Nackas

- Kaidi Flemström Gotlandil

- Keelekursused:

- Uno Schultz Stockholmis

- Annika Smõslova Nylander Stockholmis

- Edith Kotka Nyman Stockholmis

Lisaks:

- Meeri Lepik Göteborgis (skaudid)

- Susanna Tomson Göteborgis (eratunnid)

- Rita Paomees Ahonen (eratunnid)



Suur tänu abi eest ette!

Keelekomisjoni nimel

Sirle Sööt

Leelo Kingisepp Eesti Emakeele Seltsist soovitab uusi õppematerjale

VÄIKE LOEND EESTIS ILMUNUD UUEMATEST ÕPPEMATERJALIDEST, MIS SOBIVAD VÄLISÕPPEKS
leelokingisepp@hot.ee

Õppematerjale lasteaialastele
Töölehed ja õpetajaraamat koolieelsetes lasteasutustes eesti keele kui teise keele õpetamiseks. 22 töölehte 4-5- aastastele, 25 töölehte 5-6-aastastele ja 30 töölehte 6-7. aastastele lastele. Kirjastus Atlex 2006. Kättesaadavad aadressil http://www.meis.ee/est/haridus/alusharidus

Sari Loeme koos. Sarjas kokku 14 suureformaadilist piltraamatut järgmistel teemadel: 1 - Meile meeldib; 2 - Lugu Katist ja karudest; 3 - Tere, mida sa teed?; 4 - Tants ümber puu; 5 - Olen juba suur; 6 - Meie pere; 7 - Ehitame maja; 8- Kui ma suureks saan; 9 - Meie läheme; 10 - Seemnest kasvab puu; 11 - Meie vaatame muna; 12 - Tere, päev!; 13 - Mari tuba; 14- Mängime koos. Kirjastus Ilo 2007

Koost. S. Belova. Joonista ja jutusta. Kirjastus Ilo 2006

M. Pesti, K. Kaev. Keelepildid väikelastele, õpilastele, täiskasvanuile. 12 erinevat piltkaartide komplekti : 1 – esimesed sõnad, 2 – riided ja jalanõud 3 – kodus, 4 – söögid ja joogid, 5 – puu- ja köögiviljad, 6 – igapäevased asjad, 7 – linnas, 8 – linnud ja loomad, 9 – elukutsed, 10 – tegevused, 11 – vaba aeg, 12 – kodused tööd. Kirjastus Ilo 2001-2007

A. Kaljuste. Neli aastaaega looduses ja lapse tegemistes. Komplekti kuulub neli plakatit, 16 kaarti kuude ja aastaaegade nimetustega ning juhised materjali kasutamiseks. Kirjastus Studium 2007

Õppematerjale koolilastele
Kümblusõpikud 1-3. klassile (1. klass Tere, kool!; 2. klass „Tere, sõber! 3. klass Tere, maailm!) Kirjastus Varrak 2000

Eesti keele õpikud vene õppekeelega kooli 4.-9. klassile. Kirjastus Ilo 2004

Eestimaa piltkaart. Eestimaa vaatamisväärsusi ja loodust tutvustav seinakaart. Maakondade piltkaardid (15 tk). Regio 2003 ja 2009

M. Liivak. Kaks sammu sissepoole. Talmar&Põhi 2000; M. Liivak. Kaks sammu väljapoole. Talmar&Põhi 2002

Õppematerjale täiskasvanutele
Algtase·
L. Kingisepp, M. Kitsnik. Teach Yourself Estonian. 2 CD-plaati ja õpik. Hodder Education 2008·

L. Kingisepp, M. Kitsnik. Naljaga pooleks. Eesti keele õppekomplekt algtasemele. CD-plaat ja õpperaamat. OÜ Iduleht ja Mare Kitsnik 2006

Edasijõudnud·
M. Pesti, H. Ahi. T nagu Tallinn. Eesti keele õpik kesktasemele. CD-plaat ja õpperaamat. TEA Kirjastus 2006·

L. Kingisepp, M. Kitsnik. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. Õpperaamat, töövihik, õpetajaraamat ja 3 CD-plaati helimaterjaliga. TEA Kirjastus 2002·

M. Mägi, K. Tamm. Vaata, kuula, räägi! Eesti keele õppekomplekt edasijõudnutele. Õppija töövihik ja 90-minutiline videokassett katketega Eesti filmidest ja telesaadetest. Komplektis ka õpetajaraamat. F-Seitse OÜ 2003

Elektroonilisi õppevahendeid
L. Ots, L. Kingisepp, jt. Kaunis külaline. Interaktiivne programm eesti keele õppimiseks. 3 CD-romi ja kasutajajuhend. MEIS 2005·

Eesti keel ja meel. Interaktiivne õppekursus CD-romil. Pangloss 2007

Käsiraamatuid keeleõpetajale·
P. Kärtner. Kuulamisoskuse arendamine. TEA Kirjastus 2000·

P. Kärtner. Kirjutamisoskuse arendamine. TEA Kirjastus 2000 ·

P. Kärtner. Lugemisoskuse arendamine. TEA Kirjastus 2000·

P. Kärtner. Kõnelemisoskuse arendamine. TEA Kirjastus 2000

A. Bogens. Mänge eesti keele osaoskuste arendamiseks. Kirjastus Ilo 2008

T. Koitjärv, S. Semenov. Lahe lugeda, mõnus mõtelda. Harjutusi funktsionaalse lugemisoskuse arendamiseks algklassidele. Kirjastus Ilo 2008

T. Uulma. Mängida on mõnus. Õppemängude kogumik algklassiõpetajale. Kirjastus Varrak 2008

R. Fisher. Mõtlemismängud. Kirjastus Atlex 2006

A. Tatarintseva. Suhtleme eesti keeles. Kõnearenduse harjutused vene õppekeelega kooli 4.-5. klassile. Komplekti kuulub ka õpetajaraamat. Kirjastus Ilo 2008·

C. Baker. Kakskeelne laps. Kakskeelsuse käsiraamat lapsevanematele ja õpetajatele. Kirjastus El Paradiso 2005

T. Niiberg, H. Karu jt. Kakskeelsuse karid elus ja mängus. Atlex 2007

* Neid õpikuid on võimalik REL Keelekomisjoni kaudu tellida
keelekomisjon@gmail.com

Miksikese PESA pakub välismaal elavatele eesti lastele palju huvitavat


Miksikese keskkonnas asuval PESA veebilehel http://miksike.ee/pesa toimuvad välismaal elavatele eesti lastele iga kuu erinevad online-ühisüritused ja võistlused. Projekti eesmärk on arendada ja säilitada eesti keelt ja kultuuri ning pakkuda lastele eakohast keeleõpet ja suhtlust kaasmaalastega. Võistlustel osalejatele on Miksikese poolt välja pandud väikesed auhinnad.
Miksike kingib PESA projektiga liitunud keeleõppijatele Minu Miksikese paketi, mis sisaldab e-lehti, interaktiivseid harjutusi ja online-kontrolltöid. Pakett sobib kasutamiseks nii iseseisvaks õppimiseks, kui ka õpetajatele koolitunnis kasutamiseks.

Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu ning selle tegevused on seotud Haridusministeeriumi rahvuskaaslaste programmiga.

KUIDAS LIITUDA PESA KASUTAJATEGA?
Miksikese avalehel tuleb registreerida ennast õppekeskkonna kasutajaks. Täita tuleb kõik kohustuslikuks märgitud väljad, maakonna lahtrisse tuleb kindlasti märkida RAHVUSVAHELINE ja kooliks PESA!

Lisainfo ja kontakt: Kristi Oolo, kristi@miksike.ee,tel 7422550, Kristiina Rattasepp, kristiina@miksike.ee

Lastelaagrite konkursi tähtaeg on 10. aprill


Haridus- ja Teadusministeerium ja Sihtasutus Archimedes kuulutavad välja Rahvuskaaslaste programmi lastelaagrite konkursi.

Rahvuskaaslaste programmi lastelaagrite toetuse väljaandmise eesmärk on anda väliseesti lastele võimalus viibida ühe suve jooksul Eestis lastelaagris. Stipendiumide väljaandmist finantseeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest, programmi korraldajaks on Sihtasutus Archimedes.

Stipendiumi võivad taotleda noored väliseestlased, kes pole vähemalt viimased 10 aastat Eestis alaliselt elanud. Igas laagris kehtib oma vanusepiirang, üldjuhul võivad kandideerida 8-14 aastased lapsed.

Rahvuskaaslaste programmi raames toetatakse osalemist järgmistes laagrites: Remniku laager, Taevakoja Noortelaager, Laoküla Merelaager, Lastelaager Fän Clab, Laulasmaa puhkekeskus ja Luunja noortelaager, või mõnes teises usaldusväärses eestikeelses laagris, kui see on põhjendatud (kui näiteks programmi poolt toetatavates laagrites vabu kohti ei ole või need ei meeldi). Lisainformatsiooni laagrite kohta ja taotlusvormi leiate siit. http://www.archimedes.ee/amk/index.php?leht=142

Toetusi määratakse ühe vahetuse jooksul ühes laagris osalemiseks. Toetusega kaetakse laagri osalemistasu. Stipendium ei kata üldjuhul sõidukulusid sihtkohta ja tagasi. Osalemistasu makstakse otse laagrikorraldajale originaalarve alusel.

Toetuse soovija peab esitama taotluse (vorm) Sihtasutusele Archimedes hiljemalt 10. aprilliks 2009. Taotlused võib saata elektroonselt: julia@archimedes.ee.Igal juhul originaaltaotlused tuleb saata järgmisel aadressil:Rahvuskaaslaste programm - lastelaagrid Sihtasutus ArchimedesKõrghariduse arenduskeskusKoidula 13 A10125 Tallinn

Otsuse teeb Hariduse- ja teaduseministeerium ning taotlused vaadatakse läbi üks kord aastas. Stipendiumi määramisel edastatakse taotlused laagrikorraldajatele. Sihtasutus Archimedes ei ole laagri korraldaja ning ei organiseeri reisi Eestisse ja tagasi. Reisi organiseerivad lapsevanemad või täiskasvanud saatja, kes lastega kaasa tuleb.

Juhul, kui valitud laagris ei ole võimalik osaleda, siis laagrit või vahetuseaega võib muuta poolte kokkuleppel. Selleks, et konkreetses laagris koht saada, peavad lastevanemad ise varakult laagris koha kinni panema. Stipendiumi määramisel maksab sihtasustus lapse eest arve alusel.
Täpsemat teavet saab Sihtasutuse Archimedes akadeemiliste mobiilsustoetuste keskuse konsultandilt Julia Duhilt telefonil (+ 372) 699 6496 ning e-posti aadressil :julia@archimedes.ee.

Keelekomisjoni tegevuskava 2009

- Eesti keelele vähemuskeele staatuse taotlemine;
- Rootsi eestlaste keeleveebi pidamine;
- Eesti keele õpetamise korraldamine lastele ja täiskasvanutele;
- Eesti keele intensiivkursuste korraldamine täiskasvanutele;
- Lastele eestikeelse suvelaagri korraldamise toetamine;
- Rootsi keele õpetamise korraldamine täiskasvanutele;
- Raamatukeskuse arendamine, k.a. e-versioon (raamatukogu ja müük);
- Info vahendamine vabadest kohtadest Stockholmi Eesti Lasteaias ja Stockholmi Eesti Koolis;
- Info vahendamine eesti keele kui emakeeleõppe võimalustest Rootsi koolides ja lasteaedades;
- Info vahendamine mitmekeelsuse eelistest;
- Eesti keele õpetamise ja tõlkimisega seotud inimeste omavahelise kontaktvõrgustiku arendamine, s.h. uute kontaktide otsimine;
- Infomaterjali "Eesti keele õppimisvõimalused Rootsis" väljatöötamine koostöös REL Infokomisjoniga;
- Eesti keele päevade korraldamine 14.-15. märtsil (emakeelepäeva tähistamine);
- Luuleõhtute korraldamine.

20. märts 2009

Keelekomisjon arutab 2009.a. tegevuskava


21. märtsil kl 10.00 koguneb REL Keelekomisjon enne REL Esinduskogu istungit, et vaadata üle 2008.a. tegevusaruanne ja arutada omavahel 2009.a. tegevuskava. Koosolek toimub Stockholmi Eesti Maja keldrisaalis Wallingatan 34.

13. märts 2009

Stockholmis tähistati emakeelepäeva 13.-15. märtsil

Eesti keele päevadel käis palju huvitavaid esinejaid nii Eestist kui Rootsist.

Reedel, 13. märtsil oli Stockholmi Eesti Koolis lahtiste uste päev ning kvartett Gjangsta Viljandist andis õpilastele kaks kontserdit.


Laupäeval, 14. märtsil tähistati Stockholmis emakeelepäeva konverentsiga, mis tugines kolmele teemale. Esiteks, kas Eesti keel võiks saada vähemuskeeleks Rootsis ning mida see praktilisest küljest eestlastele tähendaks, rääkis prof. Raimo Raag

Teiseks, räägiti keele mõjust identiteedile ning mitmekeelsusest peres. Solnas elav saamlanna Ann Helén Laestadius rääkis sellest, kas on võimalik olla saam ilma saami keeleta ning oma isiksuse avastamisest läbi kultuuri. Ann Helén esindas oma looga Rootsis vähemuskeelsetes peredes sündinud lapsi, kelle vanemad otsustasid teadlikult lapsega mitte rääkida tema emakeelt, vaid üksnes rootsi keelt, soovides sel viisil last kaitsta kiusamise eest ja lootes paremaid väljavaateid. Ann Helén on sellel teemal kirjutanud ka noorsooromaani ”SMS från Soppero”, mille peategelane hakkab vanaemaga suhtlemiseks õppima salaja saami keelt, sest ta ei ole kindel, et tema rootslasest sõbrad tema saamipäritolusse hästi suhtuvad.

Rootsis elavad ja eestlannadega abielus olevad Poola juurtega Adrian Piotrowski ja Austria ja Soome päritoluga Mathias Bartosik ning Ungari juurtega Peter von Fabry jagasid oma mõtteid identiteediotsinguist ning annavad praktilisi nõuandeid, kuidas mitmekeelses peres erinevaid keeli alalhoida ja neid oma lastele õpetada.

Kolmandaks, räägiti eesti keele õpetamisest ja õppematerjalidest. Maria Kamarik rääkis eesti keele õpetamisest Stockholmi Eesti Kooli algklassides. Astrid Talumaa Stockholmi Språkcentrumist ja Eva Tamm Södertäljest rääkisid eesti keele kui kodukeeleõppest rootsi koolides. Fil.mag. Leelo Kingisepp Emakeele Seltsist esines ettekandega ”Mille järgi õppida ja õpetada eesti keelt? Uuemaid Eestis ilmunud õppematerjale lastele ja täiskasvanutele.”. Leelo on töötanud eesti, soome ja inglise keele õpetajana ning õpetajate koolitajana nii Tartu Ülikoolis kui vabahariduses. Ta on koostanud ja toimetanud eesti keele õppematerjale ja õpetajatele mõeldud käsiraamatuid Näit. ”Avatud uksed” ( 2002), ”Naljaga pooleks” (2006), ”Teach Yourself Estonian” (2008) jt. Kauaaegne eesti keele õpetaja ja õpiku ”Samm sammult” kaasautor Edith Kotka Nyman andis praktilisi nõuandeid eesti keele õpetamiseks.

Oma uusi tooteid käisid tutvustamas ja müümas TEA Kirjastus (Andres Kraas), Kirjastus Tormikiri (Tiiu Parko), Kirjastus Atlex (Kadi Kaljola) ning Kirjastus EOMAP Kaubandus (Aili Tilk).

Laupäeva õhtu kulmineerus lõbusa peoga, kus pakuti külalistele energilist ja tantsulist folki. Esines rahvamuusika kvartett Gjangsta Viljandist. Muusikud Jalmar Vabarna ja Ragnar Toompuu õpivad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias pärimusmuusikat, Villu Talsi ja Taavet Niller džässmuusikat. Kuna samal õhtul toimus Globenis Melodifestivaleni finaal, siis ei jäänud peole tulemisel see tähtis lauluvõistlus nägemata, vaid seda oli võimalik jälgida suurelt ekraanilt ning võidulaulule ka panuseid anda.

Pühapäev oli laste päralt. Kell 11.00 esines Gjangsta lastele ning tutvustas neile keelpille. Seejärel toimus lasteetendus ”Igal ühel oma õnn”, kus näitleja Ivar Lett koos lastega kujundas igaühe oma õnne loo. Avatud oli Mudilasringi raamatukogu, toimus lasteraamatute müük. Restoranis söödi perelõunat.

SIRLE SÖÖT, REL Keelekomisjon

2. märts 2009