13. märts 2009

Stockholmis tähistati emakeelepäeva 13.-15. märtsil

Eesti keele päevadel käis palju huvitavaid esinejaid nii Eestist kui Rootsist.

Reedel, 13. märtsil oli Stockholmi Eesti Koolis lahtiste uste päev ning kvartett Gjangsta Viljandist andis õpilastele kaks kontserdit.


Laupäeval, 14. märtsil tähistati Stockholmis emakeelepäeva konverentsiga, mis tugines kolmele teemale. Esiteks, kas Eesti keel võiks saada vähemuskeeleks Rootsis ning mida see praktilisest küljest eestlastele tähendaks, rääkis prof. Raimo Raag

Teiseks, räägiti keele mõjust identiteedile ning mitmekeelsusest peres. Solnas elav saamlanna Ann Helén Laestadius rääkis sellest, kas on võimalik olla saam ilma saami keeleta ning oma isiksuse avastamisest läbi kultuuri. Ann Helén esindas oma looga Rootsis vähemuskeelsetes peredes sündinud lapsi, kelle vanemad otsustasid teadlikult lapsega mitte rääkida tema emakeelt, vaid üksnes rootsi keelt, soovides sel viisil last kaitsta kiusamise eest ja lootes paremaid väljavaateid. Ann Helén on sellel teemal kirjutanud ka noorsooromaani ”SMS från Soppero”, mille peategelane hakkab vanaemaga suhtlemiseks õppima salaja saami keelt, sest ta ei ole kindel, et tema rootslasest sõbrad tema saamipäritolusse hästi suhtuvad.

Rootsis elavad ja eestlannadega abielus olevad Poola juurtega Adrian Piotrowski ja Austria ja Soome päritoluga Mathias Bartosik ning Ungari juurtega Peter von Fabry jagasid oma mõtteid identiteediotsinguist ning annavad praktilisi nõuandeid, kuidas mitmekeelses peres erinevaid keeli alalhoida ja neid oma lastele õpetada.

Kolmandaks, räägiti eesti keele õpetamisest ja õppematerjalidest. Maria Kamarik rääkis eesti keele õpetamisest Stockholmi Eesti Kooli algklassides. Astrid Talumaa Stockholmi Språkcentrumist ja Eva Tamm Södertäljest rääkisid eesti keele kui kodukeeleõppest rootsi koolides. Fil.mag. Leelo Kingisepp Emakeele Seltsist esines ettekandega ”Mille järgi õppida ja õpetada eesti keelt? Uuemaid Eestis ilmunud õppematerjale lastele ja täiskasvanutele.”. Leelo on töötanud eesti, soome ja inglise keele õpetajana ning õpetajate koolitajana nii Tartu Ülikoolis kui vabahariduses. Ta on koostanud ja toimetanud eesti keele õppematerjale ja õpetajatele mõeldud käsiraamatuid Näit. ”Avatud uksed” ( 2002), ”Naljaga pooleks” (2006), ”Teach Yourself Estonian” (2008) jt. Kauaaegne eesti keele õpetaja ja õpiku ”Samm sammult” kaasautor Edith Kotka Nyman andis praktilisi nõuandeid eesti keele õpetamiseks.

Oma uusi tooteid käisid tutvustamas ja müümas TEA Kirjastus (Andres Kraas), Kirjastus Tormikiri (Tiiu Parko), Kirjastus Atlex (Kadi Kaljola) ning Kirjastus EOMAP Kaubandus (Aili Tilk).

Laupäeva õhtu kulmineerus lõbusa peoga, kus pakuti külalistele energilist ja tantsulist folki. Esines rahvamuusika kvartett Gjangsta Viljandist. Muusikud Jalmar Vabarna ja Ragnar Toompuu õpivad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias pärimusmuusikat, Villu Talsi ja Taavet Niller džässmuusikat. Kuna samal õhtul toimus Globenis Melodifestivaleni finaal, siis ei jäänud peole tulemisel see tähtis lauluvõistlus nägemata, vaid seda oli võimalik jälgida suurelt ekraanilt ning võidulaulule ka panuseid anda.

Pühapäev oli laste päralt. Kell 11.00 esines Gjangsta lastele ning tutvustas neile keelpille. Seejärel toimus lasteetendus ”Igal ühel oma õnn”, kus näitleja Ivar Lett koos lastega kujundas igaühe oma õnne loo. Avatud oli Mudilasringi raamatukogu, toimus lasteraamatute müük. Restoranis söödi perelõunat.

SIRLE SÖÖT, REL Keelekomisjon

Kommentaare ei ole: