Ilmselt on enamus lehelugejaid kursis sellega, et Rootsi riik toetab eesti keele kui kodukeele õpetamist lastele alates 4. eluaastast Rootsi lasteaedades ja koolides. Reeglid erinevad kommuuniti. Kui paljud eestlased aga seda võimalust kasutavad, ei ole REL keelekomisjonile teada. Selle uurimiseks oleme püüdnud kontakti saada kodukeeleõpetajatega, et teada saada kui palju õpilasi neil on ja kuidas neil õpetamistegevus läheb.Lehes ilmunud üleskutse peale, kus otsisime kontakti kodukeeleõpetajatega, saime tuttavaks Uppsalas eesti keelt kodukeelena õpetava Marika Mudaga.
Marika leidis sellel sügisel kohalikust tööhõiveametist AMF-ist kuulutuse, et otsitakse eesti keele õpetajat. Eesti keelt on ta varem õpetanud Eestis mitmes Tartu koolis pärast klassiõpetaja kutse omandamist Tartu Ülikooli Õpetajate Seminaris. Rootsis on ta elanud nüüd 4 aastat. Siia sattuski ta seoses õpingutega.
Uppsalas õpetab Marika 10 last vanuses 6-13 aastat. Tunnid on kord nädalas esmaspäeviti kahes erinevas koolis (Sunnersta ja Vaksala Skolan), kuhu vanemad ise oma lapsed kohale toovad. Lapsed jagas Marika ise nelja erinevasse gruppi, kui ta kommuunilt laste nimekirja kontaktandmetega sai ning kogu õppeplaani kui puzzle kokku pani. Kommuuni poolt on ette antud temaatilised raamid ning ajaliselt on ette nähtud nädalas 20 min. iga õpilase jaoks.
Marika hinnangul on õpetamismeetodid Eestis ja Rootsis väga erinevad. Kui ta õpetaks nii nagu ta tegi seda Eestis, siis ilmselt keegi tundi ei tuleks. Tempo ja maht on väga erinevad. Selle 20 minutiga püüab ta iga lapsega arendada suulist kõnet, panna häälikud täpselt kõlama, harjutada kirjalikku keeleoskust, anda ülevaadet Eesti kultuurist ja ühiskonnast. Raskeks muudab õpetamise asjaolu, et lapsed on väga erinevate keeleoskuse tasemetega ning erineva motivatsiooniga. Kui kümnest õpilasest on vaid kaks sama tasemega, siis igaks tunniks tuleb ette valmistada ligi 9 erineva tasemega töölehe varianti.
Kuna Marikal eelnev kogemus õpetada eesti keelt võõrkeelena puudub, siis on tal natuke raske ette näha raskusi, mis võib rootsi keelt kõnelevale inimesele eesti keele õppimisel probleemiks osutuda. Marika leiab, et praeguse ameti puhul on hirmus huvitav vaadata Eesti ja eesti keele peale võõra, kõrvaltvaataja pilguga.
Küsimuse peale, mida Marika Uppsalas vabal ajal teeb, vastab ta et ega seda vaba aega eriti ei olegi. Väga palju aega kulub tundide ette valmistamiseks, töölehtede valmistamiseks. Suur probleem oli eestikeelse õppematerjali leidmisega, sest Eestisse saab ta vaid kolm- neli korda aastas sõita. REL Keelekomisjoni raamatukogust on nüüd suur abi. Siiski jõuab ta vabal ajal tantsutundides käia ja sõpradega koos midagi toredat küpsetada.
Marika Mudaga kohtus
SIRLE SÖÖT
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar