13. jaan 2009

Kas eestlased võiksid taotleda eesti keelele vähemuskeele staatust Rootsis?

Nii küsisime Eesti delegatsiooniga konverentsil otse Språkrådeti juhatajalt, dotsent Olle Josephsonilt. Tema vastus oli, et miks ka mitte. Kui te suudate tõendada, et eesti keel vastab kõikidele vähemuskeeltele esitatavatele kriteeriumidele, siis võiksite kindlasti kokku panna taotluskirja koos vastavate lisadega ja minna integratsiooni ja võrdõiguslikkuse ministri Nyamko Sabuni juurde. Ajastus on selleks igati sobiv, sest praegu on väljatöötamisel keeleseaduse eelnõu tähtajaga 1. juuli 2009.

Vähemuskeele nõuded:
- peab olema keel mitte murre;
- seda keelt on rääkinud järjepidevalt Rootsis vähemalt kolm generatsiooni e. u. 100 a.;
- keele rääkijad ise soovivad, et keel saaks vähemuskeele staatuse.
Eesti keel vastab praegu kindlasti kahele nõudele: esiteks pole see rootsi keele murre, teiseks on prof. Raimo Raag oma uurimustes kindlaks teinud, et eestlasi on elanud Rootsis hoopis kauem kui 100 aastat. Kolmandat nõuet – keele rääkijate oma soovi – loodame täita kõige lähemal ajal, saates Rootsis elavaile eestlastele ja eesti juurtega inimestele välja küsitluse, paludes nende toetust. Selle aktsiooniga loodame Rootsis registreerida vähemalt 4000-5000 eesti keele rääkijat.

Mida see eesti keelele annab?
- eesti keele õppe tagamise 1-2 tundi nädalas isegi juhul, kui õpilasi ei ole rohkem kui üks ja eesti keel ei ole kodukeel;
- eesti keele uurimise ja õpetamise vähemalt ühe rootsi kõrgkooli juures;
- kultuuriürituste toetamise.
Kindlasti annab see eesti keelele ka kõrgema staatuse ja eestlastele suurema motivatsiooni perekondades eesti keelt rääkida, ka eesti juurtega inimestele kasvava huvi eesti keelt õppida ja osata – osa saada eesti kultuurist. Sellest peaks kujunema moraalne tugi ka Eesti Koolile, täienduskoolidele, mudilasringidele, kui vanematel tekib suurem soov oma lastele eesti keelt õpetada. Aga päris kindlasti võib loota eesti keele õpetamisele ja kultuuriüritustele suuremat majanduslikku toetust.

See mõte pole uus
Eestis omal ajal rakendatud kultuuriautonoomia eeskujul tõstatasid eesti põgenikud Rootsi tulles kohe kultuuriautonoomia küsimuse. Alguses oli see Eesti Komitee tegevuskavas. Hiljem võttis mõtte üle Rootsi Eestlaste Esindus, võideldes eesti koolide eest mitmes linnas nagu Borås ja Norrköping, kuhu olid tekkinud suured eestlaste kolooniad. REE läks küsimusega koguni Rootsi Riigipäeva. Vastus oli eitav: rootslased pooldasid eestlaste kiiret assimilatsiooni ja mitte ”riiki riigis”. Alles Euroopa Liidu vähemuspoliitika mõjul muutus Rootsi valitsuse suhtumine oma vähemustesse.
Viimati oli eestlaste kui vähemusrahvuse küsimus päevakorral 1997. aastal, kui RELi esindajad Johan Haaabma ja Mai Raud-Pähn kutsuti koos juutide, soomlastega jt Riigipäeva vähemuskeelte komisjonile eestlastest aru andma. Seegi kord ei võetud meid arvesse, sest eestlased olevat liiga hilja Rootsi jõudnud, fakt, mille nüüd Raimo Raag ümber lükanud.
REL Keelekomisjon tegeleb nüüd ettevalmistustega, et uue aasta alguses moodustada delegatsioon, kes vajalike dokumentidega võiks ministri jutule minna.

SIRLE SÖÖT
MAI RAUD-PÄHN
REL Keelekomisjon

Kommentaare ei ole: