Keeleveeb kolis oma kodulehele

Tegime oma kodulehe aadressiga http://www.keeleveeb.se/, et teile pakutavat informatsiooni paremini sorteerida ja edastada.

REL keelekomisjon

VILL DU LÄSA ESTNISKA?

10-veckors kvällskurser i estniska på onsdagar med start den 29 september.

Plats: Estniska Husets källarlokal, Wallingatan 34.
Tid: enligt överenskommelse med deltagarna
Lärare: Uno Schultz
Anmälan med fullständigt namn, pers.nr., tel.nr., e-post och postadress skickas senast den 22 september på rel@swipnet.se
Priset beror på antalet av deltagare. Minimikrav 6 personer.
Mer information från Sverigeesternas Förbunds kansli 08-21 66 49

Eesti keele kursused algajatele ja edasijõudnutele

Eesti keele kursused algajatele ja edasijõudnutele toimuvad alates 29. septembrist 10 nädala jooksul kolmapäeva õhtuti Stockholmi Eesti Maja keldrisaalis, Wallingatan 34.

Aeg: Kellaaeg kursustel osalejatega kokkuleppel
Õpetaja: Uno Schultz
Hind: sõltub osalejate arvust.
Kursuse toimumiseks vajalik vähemalt 6 õpilast
Registreeruda hiljemalt 22. septembriks, saates oma nime, isikukoodi, tel. nr., e-posti ja postiaadressi REL keelekomisjonile rel@swipnet.se
Lähem informatsioon REL büroost 08-21 66 49 (T ja N 8.00-16.00) REL Keelekomisjon

Rootsi keele kursused algajatele

Rootsi keele kursused algajatele
toimuvad alates 14. septembrist 2010 kl. 18.00-19.40 teisipäeviti Stockholmi Eesti Maja keldrisaalis Wallingatan 34. Kursused kestavad 10 nädalat. Kursuse tasu sõltub osalejate arvust (min 6). Õpetaja: Maire Vill.

Osalemiseks teatada hiljemalt 1. septembriks oma ees- ja perekonnanimi, isikukood, meiliaadress, tel. nr. e-postiga rel@swipnet.se või REL kontori telefonil 08-21 66 49 (T või N 8.00-16.00). Seejärel võtame teiega ühendust kursuse toimumise ja hinna osas.

REL keelekomisjon

Emakeelepäev Göteborgis 25. septembril

GEORG, Emakeele Selts ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium korraldavad keelepäeva
Göteborgis 25.09. kl 11.00
Lennart Torstenssonsgatan 3



Esinevad:

• Evi Juhkam (Eesti Keele Instituut)- eesti-rootsi keele suhted
• Margit Langemets (Eesti Keele Instituut, eesti seletava sõnaraamatute toimetaja)
• Sirje Mäearu (Eesti Keele Instituut)- uuem eesti keel
• Jüri Valge(Haridus- ja Teadusministeerium, keeleosakonna nõunik)- eesti keele õpetamisest üldhariduskoolis, keeleauhind, uus keeleseadus, keelearengukava

Lähem info: Janne Heinpalu - janneheinpalu@hotmail.com

Emakeelepidu labajalaga

Reedel, 12. märtsil kell 19.00
Stockholmi Eesti Maja keldrisaalis, Wallingatan 34

Esinevad:
Contra (Margus Konnula) Urvastest

***
Pärimusmuusikud

Jalmar Vabarna ja Sandra Sillamaa

***

Pakume suupisteid. Õpetatame labajalga tantsima. Sissepääs: 100 kr
Registreerimine clubestetic@gmail.com

• KONVERENTS ”Raamat, lugemisoskus ja nende mõju meile ja meie lastele”

Laupäeval, 13. märtsil kl 10.00-15.30
Stockholmi Eesti Maja suures saalis, Wallingatan 34

KAVA

10.00- 10.15 Hommikukohv

10.15-10.20 Avamine

-Jaak Akker REL esimees,

- Sirle Sööt REL keelekomisjoni esimees

10.20-12.00 Lugemuse mõju meile ja meie lastele

• ”Lugemise algus”- Maria Jürimäe, Tartu Ülikooli haldusuuringute ja õppekavaarenduse keskus
• ”Teismelised ja lugemine”- Helin Puksand, Tallinna Ülikool
• ”Lastest ja suurtest, muinasjuttudest ja elust"- Leelo Tungal, kirjanik

12.00-12.10 Laste joonistustööde näituse ”Seik minu eestikeelsest lemmikraamatust” avamine
– kirjanik Leelo Tungal ja Helle Sussi Eesti Instituudi Rootsi esinduse juhataja

12.10-13.10 LÔUNA
Kirjastuste raamatumüük

13.10- 13.40 Luuleraamatute roll lugemisvakas – Contra luuletaja, kirjanik

13.40- 14.10 Lugema õppimisest ja õpetamisest Rootsis – esineja lahtine*

14.10- 14.30 Kohvipaus

14.30-15.00 Eesti Lugemisühingu tegevused 2010 - Kadi Lukanenok, Eesti Lugemisühing
15.00-15.30 Kirjastuste presentatsioonid
- Tammerraamat, Tiina Tammer
- jt.

Konverents tasuta.
Lõunasöök esinejatele tasuta, teistele osavõtjatele ettetellimisel keelekomisjon@gmail.com ning maksmisega 90 kr kohapeal.
Lastele tegevust Lasteaia ruumides. Lastele avatud Lasteaias kohvik.

Korraldajad:
REL Keelekomisjon
Eesti Haridus- ja Teadusministeerium
Emakeele Selts
Eesti Instituut
Stockholmi Mudilasring
Klubi Estetic

Emakeelepäeva tähistamine mudilastega

Pühapäeval, 14. märtsil kell 10.00- 13.00
Lasteaia ruumides ja näitusesaalis Walling 34

• eesti keele tunnid suurematele- Ingrid Vigel ja Sirle Sööt
• kohtumine kirjanik Leelo Tunglaga
• keelemängud suurematele- Kadi Lukanenok
• laulutunnid- Terje Möllits, Liiu Viru, Mariliina Vilimaa von Uexküll

Eesti Insituut kutsub kõiki lapsi lugema ja joonistama

Lugemisaasta 2010 raames korraldab Eesti Instituut laste joonistustööde näituse, mille teemaks on "SEIK MINU EESTIKEELSEST LEMMIKRAAMATUST!"

Oodatakse 2-15-aastaste laste töid eesti kirjanike raamatute ainetel.

Vormistus:

• Formaat võiks soovituslikult olla A4.

• Joonistuse aluseks palume kasutada vaid eesti kirjanike raamatuid!


• Joonistuse taha lisage palun joonistuse aluseks võetud raamatu nimi ja autor ning lühikirjeldus pildil toimuvast (max 75 sõna). Pisikesed, paluge emme-issi abi!


• Lapse nimi, vanus, aadress ja telefon kirjutage palun joonistuse taha alla paremasse nurka. Lapsed, paluge emme-issi abi!


• Võib kasutada erinevaid tehnikaid.


• Igalt joonistajalt ootame ühte tööd!

Tööd saata 8. märtsiks 2010 aadressil:Eesti Instituut/Estniska InstitutetWallingatan 32, 1 tr.111 24 Stockholm

Kõikidest töödest koostatakse näitus ”Seik minu eestikeelsest lemmikraamatust”, mille avab kirjanik Leelo Tungal eesti keele päeva raames 13. märtsil Stockholmi Eesti Maja näitusesaalis.

Edasi lähevad tööd aasta jooksul ringlema näitusena nii Eestisse kui ka Rootsi.

Näitusele laekunud töid avaldab aasta jooksul Eesti Päevaleht Rootsis ja lasteajakiri ”Hea Laps” Eestis.

Lisainfo saamiseks pöörduge Eesti Instituudi poole telefonil 08-411 23 12 või meilitsi estniska.institutet@comhem.se

Ladusat lugemist ja head joonistamist!

Korraldab Eesti Instituut koostöös Eesti Lastekirjanduse keskuse, Ilon Wiklandi muuseumi Iloni Imedemaaga, ajakirja ”Hea Laps” ja Eesti Päevalehega Rootsis.

Rootsi keele kursus algajatele

10-nädalane kursus toimub alates 25.veebruarist teisipäeva õhtuti Stockholmi Eesti Maja keldrisaalis, Wallingatan 34.
Õpetaja Maire Vill.
Hind sõltub osalejate arvust. Kursuse toimumiseks vajalik vähemalt 5 õpilast.
Registreeruda hiljemalt 24. veebruariks, saates oma nime, isikukoodi, tel. nr. ja postiaadressi REL keelekomisjonile keelekomisjon@gmail.com.

Eesti keele kursused algajatele ja edasijõudnutele ning vestluskursus

Kursused toimuvad alates 24.veebruarist 10 nädala jooksul kolmapäeva õhtuti Stockholmi Eesti Maja keldrisaalis, Wallingatan 34.
Õpetaja Uno Schultz.
Hind sõltub osalejate arvust. Kursuse toimumiseks vajalik vähemalt 5 õpilast.
Registreeruda hiljemalt 23. veebruariks, saates oma nime, isikukoodi, tel. nr. ja postiaadressi REL keelekomisjonile keelekomisjon@gmail.com.

Luule- ja jazziõhtu 20.novembril kell 18.00

Aasta tagasi täpselt samal ajal toimus ÜKS ILUS LUULEÔHTU MAHEDA JAZZIGA, mis võeti siinse publiku poolt väga soojalt vastu. See andis innustust korraldada ka sellel aastal analoogne luuleõhtu.

Sellel korral astusid publiku ette esmakordselt kaks noort luulesõpra, kes mõlemad on lõpetanud hiljuti Stockholmi Eesti Kooli- Teele Kaljas ja Lizette Kuld. Uno Schultz ja Hando Kask on siinsele publikule juba tuttavad. Siiski tutvustame kõiki esinejaid lähemalt.

Hando Kask (1938)
Mees nagu orkester- arhitekt, näitekirjanik, lavastaja, luuletaja, tõlkija ja koorilaulja. Aastate jooksul on paljudel lavadel Rootsis jm. maailmas ettekantud ridamisi tema laulumänge, lüürilis-muusikalisi etendusi ja üks kantaat. Tõlkinud rootsi luulet eesti keelde. Stockholmi Eesti Kabaree Teatri asutaja, näitekirjanik ja lavastaja (1985-1989).Debüütluuletus ”Lootuste saar” (1950). Luulekogu ”…mitte ainult leivast…” (2007)

Uno Schultz (1956)
Luuletama hakkas ülikoolipäevil ja tema luulet on avaldatud mitmel pool ajakirjanduses. Vormiliselt segu vabavärsilisest ja traditsioonilisest luulest. Peab oluliseks rütmi ja luule muusikalisust, mistõttu valdav osa luulest sobib valjuhäälseks ettekandmiseks. Inspiratsiooni on ammutanud ajaloost, loodusest, eksistentsiaalsetest mõtisklustest. Tema luules on mõjutusi jazzist. Tegev eesti keele õpetaja, tõlgi ja tõlkijana Rootsis. Luulekogud: ”Igat augustiööd” (1995) ja ”Läänemere luiged” (2005), ”Teed” (Tallinn, 2009).

Teele Kaljas (1991)
Teele on sündinud Eestis, Rootsis elanud viimased neli aastat. Luuletanud on ta juba väikesest peale. Ajaga on luuletused muutunud sisutihedamaks ja raskemaks. Luuletama innustavad teda muusika ja laulud- kuuleb mõnda ja tunneb, et sellest annaks midagi kirjutada. Läbivaks teemaks on armastus.

Lizette Kuld (1993)
Lizette on sündinud Rootsis, kuid luuletab ainult eesti keeles. Oma tundeid hakkas luule vormis väljendama 8. klassist alates. Inspiratsiooniallikaks on suhted ja armastus. On nii vabavärssi kui rangema vormilisi luuletusi, kuid sisus lähtub ikka endast ja end ümbritsevatest suhetest.

Eesti parim kontrabassi mängija Marti Tärn esines ka eelmisel aastal. Ilmselt mitmed muusikasõbrad kohtusid Martiga sellel suvel Jaan Tätte kontserdil, kus ta mängis samuti kontrabassi. Sellel korral saatis Martit klaveril kursusekaaslane Filip Ekestubbe.

Mis on REL keelekomisjon?

Pildil paremalt: Sirle Sööt, Mai Raud-Pähn, Virve Raag, prof. Raimo Raag, Ülle Langel, Maire Vill 2008.a. juunis Tartus konverentsil "Eesti keel ja kultuur maailmas".

Pildil paremalt: Maire Vill, Ly Palatu, Marika Muda, Sirle Sööt, Mai Anni, Helle Sussi 14.novembril 2009 Stockholmi Eesti Majas.

Rootsi Eestlaste Liit on ainus ülerootsiline rootsieestlaste keskorganisatsioon, mille tegevus toimub komisjonides ja piirkondlikes ning kohalikes organisatsioonides.

Keelekomisjon ühendab inimesi, kes tegelevad keeleküsimustega, kas seoses oma tööga või hobi korras. Keelekomisjoni koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas Stockholmis enne REL Esinduskogu istungeid märtsis ja novembris. Praegune komisjon on olnud väga aktiivne ning kohtutakse 4-5 korda aastas, et täide viia ambitsioonikat tegevuskava.

Keelekomisjoni liikmeks astumiseks on vaja saata vaid e-posti teel sellekohane sooviavaldus keelekomisjon@gmail.com

Keelekomisjoni tegevuskava 2010

• Eesti keelele vähemuskeele staatuse taotlemine
• Rootsi eestlaste keeleveebi pidamine
• Eesti keele kursususte korraldamine täiskasvanutele
• Eesti keele intensiivkursuste korraldamine täiskasvanutele Tartus
• Lastele eestikeelse suvelaagri korraldamise toetamine
• Rootsi keele õpetamise korraldamine täiskasvanutele
• Koostöö arendamine Raamatukeskusega http://www.raamatukeskus.se/
• Info vahendamisele kaasa aitamine vabadest kohtadest Stockholmi Eesti Lasteaias ja Stockholmi Eesti Koolis
• Info vahendamine eesti keele kui emakeeleõppe võimalustest Rootsi koolides ja lasteaedades
• Eesti keele õpetamise ja tõlkimisega seotud inimeste omavahelise kontaktvõrgustiku arendamine, s.h. uute kontaktide otsimine
• Infomaterjali välja töötamine koostöös REL Infokomisjoniga
• Eesti keele päevade korraldamine 14.-15. märtsil (emakeelepäeva tähistamine)
• Luuleõhtu korraldamine
  

Keelekomisjoni tegevusaruanne märts-november 2009

Keelekomisjoni liikmed:
Sirle Sööt (esimees), Maire Vill (Stockholmi Mudilasring), Ülle Langel (Eesti Kooli esindaja), Marika Muda (eesti keele kui kodukeele õpetajate esindaja), Mai Anni (e-Raamatukeskuse projektijuht), Mai Beijer, Meeri Lepik (Göteborg), Ragne Marana (Gävle), Ly Palatu, Mai Raud Pähn, prof. Raimo Raag (Uppsala Ülikool), Helle Sussi (Eesti Instituut Rootsis).

Tegevused:
Taotleti eesti keelele vähemuskeele staatust.
5. jaanuaril 2009 saatis sellekohase taotluse prof. Raimo Raag integratsiooni ja võrdõiguslikkuse minister Nyamko Sabunile. 2. veebruaril saadeti ministrile 79 eesti organisatsiooni toetuskiri. Saadeti pressiteated nii Eesti kui Rootsi infokanalitele. Prof. Raimo Raag andis intervjuu Rootsi Raadio soomekeelsetele uudistele ning ETV-le. 14.märtsil esines prof. Raimo Raag ettekandega eesti keele võimalustest saavutada vähemuskeele staatus Rootsis. 30.märtsil saadi ministrilt eitav vastus. Prof. Raimo Raag andis oktoobris intervjuu Rootsi Raadio saatele ”Spraket”. Saade on eetris detsembrikuus.

Eesti keele kursuste korraldamine.
Kevadpoolaastal toimusid eesti keele kursused algajatele ja edasijõudnutele Stockholmi Eesti Majas Uno Schultzi juhendamisel. 3.-14.augustil toimusid suvised eesti keele intensiivkursused Tartus 11 osalejaga. Septembrikuus algasid uued eesti keele kursused algajatele Stockholmi Eesti Majas taas Uno Schultzi juhendamisel. Keelekursuste koordinaatorid olid Mai Raud Pähn ja Ly Palatu ning Kati Mitt. Kati Mitt lõpetas administreerimise maikuus.

Kodukeeleõppe võimalustest informeerimine ja õpetajate omavahelise infovahetuse edendamine. Info vahendamine mitmekeelsuse eelistest. Emakeelepäeva tähistamine.
Ettekanded toimusid eesti keele päevade raames 14. märtsil. Emakeelepäeva konverentsist võttis osa u. 70 inimest, nende hulgas eesti keele õpetajad Eva Tamm Södertäljest, Liina Falkenberg Vallentunast ja Uppland-Väsbyst, Ingrid Vigel Nackast ja Stockholmist, Marika Muda Uppsalast, Ülle Langel ja Maria Kamarik Stockholmi Eesti Koolist, Anu Luks Stockholmi Eesti Lasteaiast. Eesti keele päevadel esinesid ettekannetega mitmekeelsuse eelistest Peter von Fabry ja Adrian Piotrowski.

Raamatukeskuse asutamine.
Töötati välja Raamatukeskuse e-projekt, kuid REL juhatus ei kiitnud seda heaks. Seejärel otsustati projekt käivitada mõne teise organisatsiooni raames. E-Raamatukeskus, aadressil http://www.raamatukeskus.se/, alustas tööd 12. novembril Stockholmi Mudilasringi all.

Eesti keele õpetamine lastele.
REL Stockholmi Mudilasring kujundati ümber iseseisvaks mittetulundusühinguks Stockholmi Mudilasring (http://www.mudilased.se/) juunis 2009. Seega REL-i raames eesti keele õpetamist lastele enam ei toimu. Mudilasringe pole teistes REL-i piirkondlikes organisatsioonides asutatud.

Rootsi keele kursuste korraldamine.
Kevadel toimus rootsi keele kursus algajatele ning septembris intensiivkursused algajatele Irina Ottenhagi juhendamisel. Oktoobris algas rootsi keele kursus algajatele Ene Ivandi juhendamisel.

Informatsiooni kogumine eesti keele õpetamisest Rootsis.
Veebruaris saadeti ringkiri eesti organisatsioonidele, millele saadi kümmekond vastust. Alustati ülevaate koostamist eesmärgiga teha infovoldik.

Esitatud REL Esinduskogule 14. novembril 2009.a.

Stockholmi Mudilasring alustas 13.septembril

Fotol on paremalt Mudila korraldajad: Maire Vill, Mariliina Vilimaa von Uexküll, Aili Suiste, Sirle Sööt, Terje Möllits, Liiu Viru. Pildilt puuduvad: Ingrid Vigel, Tuulikki Bartosik, Hedy Viita ja Alar Haukanõmm. Foto: Johannes von Uexküll (4a.)

Stockholmi Mudilasring 0-10.a. lastele
13. ja 27.sept, 11. ja 25.okt, 8. ja 22. nov, 6. ja 13.dets.

5-10.a. lapsed alustavad kl 10 eesti keele tunniga,
pisematele laul, käeline tegevus kl 10.30
Stockholmi Eesti Majas, Wallingatan 32, 1 tr.
Lähem info http://www.mudilased.se/


Registreerimine mudilasring@gmail.com


Stockholmi Mudilasring ootab taas lapsi Eesti Majja

Stockholmi Mudilasring alustab oma kolmandat sügishooaega 13. septembril. Sellel sügisel kohtutakse kaheksal korral- 13. ja 27.septembril, 11. ja 25.oktoobril, 8. ja 22. novembril ning 6. ja 13.detsembril. Nendest viimasel korral toimub jõulupidu koos jõuluvanaga.

Muudatusi on Mudilasringi tegevuses mitmeid. Esiteks muutus tegevuse juriidiline vorm. Kui varem tegutseti Rootsi Eestlaste Liidu toimkonnana, siis nüüd tegutseb Mudilasring iseseisva organisatsioonina, mida juhib 10.juunil asutamiskoosolekul valitud juhatus järgmises koosseisus: Sirle Sööt (esimees), Liiu Viru (aseesimees), Terje Möllits (sekretär), Tuulikki Bartosik (asesekretär), Maire Vill (laekur) ning Mariliina Vilimaa von Uexküll ja Aili Suiste (asendusliikmed). Ühingu audiitoriks on Kätlin Moik. Mudilasringi esimene ametlik aastakoosolek toimub 27. septembril.

Teiseks, on muutused toimunud ka tegevuse sisulises küljes seoses juhendajate vahetusega. Eesti keelt hakatakse nüüd õpetama kahes grupis. Nõrgema eesti keele oskusega lastele hakkab eesti keelt õpetama Ingrid Vigel, kes on mitmetele lastevanematele juba tuttav eesti keele õpetaja Rootsi lasteaedadest. Vabalt eesti keelt rääkivate laste keelerikastamise tunniga jätkab Sirle Sööt.

Pisikeste laulujuhendajatena jätkavad Terje Möllits ja Tuulikki Bartosik. Keskmiste laulutundi hakkavad andma korda mööda Liiu Viru ja Terje Möllits. Epp Jaansoo asemel hakkab klaveril pisikeste ja suurte rühma saatma Hedy Viita ning asendajana jätkab Alar Haukanõmm akordionil. Suurte laulutund hakkab olema nüüd veidi teistmoodi. Esimeses osas lauldakse Liiu Viru juhendamisel lihtsamaid lastelaule ning teises osas hakkab Mariliina Vilimaa von Uexküll õpetama ühte keerulisemat laulu ühest muusikalist ning harjutatakse selle juurde liikumist ning esinemisoskust. Seepärast sai see tund omale nimeks „laulumäng“, et tegemist pole mitte ainult laulmisega ja mitte päris teatri tegemisega, kuid midagi selle vahepealset.

Käelise tegevuse ja kunstitundide tegemist jätkab Maire Vill üksinda. Tantsutundide asemel pakume väiksematel lastele võimalust vabalt koos vanematega mängida Eesti Lasteaia ruumides. Vanemate soovi korral moodustame ka keskmiste rühma lastest keeleõppe grupi, kellega siis mängulises vormis samal ajal keelt õpitaks Ingrid Vigeli juhendamisel. Huvi peaks selle vastu olema, sest nüüd on mitmed vanemad vastuse saanud oma Rootsi lasteaedadest, et lasteaiad ikkagi ei kavatse tellida eesti keele õpet. On see siis tingitud rahade nappusest või ei mahu eesti keel oma väiksuse poolest teiste õpetatavate kodukeelte hulka.

Lapsed jagatakse jätkuvalt kolme erinevasse vanusegruppi: suured 5-10a. ja keskmised 2,5-5a. ning pisikesed 0-2,5a. Kohtutakse iga teine pühapäev suurematega kell 10.00, keskmiste ja pisikestega 10.30. Tegevus kestab kuni 12.30-ni.

Palume kõikidel osaleda soovivatel peredel ära täita registreerimisankeedi, mille leiab Mudilasringi koduleheküljelt http://www.mudilased.se/ ning saata see siis e-postiga mudilasring@gmail.com. Samast leiate ka tegevuskava jm kasulikku.

Mudilasringi osavõtutasu on endine, makstes iga kord 40 kr pere eest ning sügishooaja eest ettemakstes 320 krooni (30 kr korra eest).

SIRLE SÖÖT

Eesti keele kursused algajatele ja edasijõudnutele

Eesti keele kursused ALGAJATELE kolmapäeviti kl 18.00-19.30
ja EDASIJÔUDNUTELE kolmapäeviti kl 19.45-21.15
Eesti Maja keldrisaalis, Walling 34 alates 30.septembrist.
õpetaja Uno Schultz.
Registreerimine hiljemalt 25. septembriks
keelekomisjon@gmail.com, 0703193819.

Rootsi keele intensiivkurused algajatele

Rootsi keele intensiivkursused algajatele 19.- 20. septembril
(10 akadeemilist tundi)
Eesti Maja keldrisaalis, Walling 34.
Ôpetaja Irina Ottenhag.
Registreerimine hiljemalt 15. septembriks
keelekomisjon@gmail.com, 0703193819.

Eesti keel rootsi lasteaedades

Kas sa soovid, et sinu laps valdaks lisaks rootsi keelele ka eesti keelt – tema (teist) emakeelt?

Kas sa tead, et Rootsis on võimalik, et emakeele tugiõpe algab juba lasteaias ja et see on lapsevanematele tasuta?

Minu nimi on Ingrid ja ma olen tegelenud eesti keele õpetamisega rootsi lasteaedades üle kolme aasta. Olen pedagoog ja lõpetanud Tartu Ülikooli. Tegelen 2-6 aastaste lastega, kelle üks vanematest on eestlane. Lastel, kellel on üks kodukeeltest eesti keel, on õigus emakeele õppele. Loomulikult valdan ma ka rootsi keelt ning see aitab neid lapsi, kelle eesti keele oskus on vähene või passiivne.

Mõned lasteaiad kahjuks ei telli enam emakeeleõpet, kuna see on üsna kallis teenus, kuid ma olen jõudnud paljude lasteaedadega kokkuleppele ja see on proovimist väärt.

Helista mulle ja ma seletan lähemalt, kuidas emakeele õpe jõuaks ka sinu lapse lasteaeda. Helista täna, et kindlustada emakeele õpe oma lapsele juba sellel sügisel!

Ingrid Vigel – 073 52 53 179

Truudusest ja juurtest

"...kui tahame end tõelikult aidata, peame kasvatama sisemist veendumust, et ainuke meie õige pääsetee on truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu. Kui meil see tõetundmine puudub, siis ei või meid keegi aidata, sest me oleme nagu hunnik liivateri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu suits, mis hajub ilmaruumis."
A.H. Tammsaare mõtisklus "Truudus" 1939.a. detsembril (mõni kuu enne oma surma).

Truudust isamaa, emakeele ja kultuuri, oma rahva ja rahvuse omapära vastu võõrsil elades tuntakse väga erinevalt. Leidub neid eestlasi, kes isegi häbenevad oma päritolu ja keelt. On neid, kes iga päev elavad kui diplomaadid võõrsil, tutvustades kolleegidele, tuttavatele jt. oma kultuuri, keelt ja ajalugu. On neid, kes eesti keelt ei räägi ja teiste eestlastega ei suhtle, kuid ikkagi peavad end eestlaseks. On neid, kes käivad kord aastas Vabariigi aastapäeva tähistamas ja on neid, kes võtavad aktiivselt osa eestlaste seltsielust ja kes elu ilma Eesti Majata peavad lausa võimatuks. Ise kuulun sellesse viimasesse gruppi. Aegajalt tunnen, et seda Eesti asja saab lausa liiga palju argipäevadesse, et see kohati juba pereelu ja karjääri segama hakkab. Järgmisel hetkel aga tunnen taas, et see on ikka õige asi, millega tegeleda ja ka teisi nakatada.

Seesama A. H. Tammsaare truuduse mõtisklus, mida on nimetatud tema testamendiks eesti rahvale, jäi mulle pihku Estonian Air´i lennukiga Eestisse sõites "Postimehest" näitleja Lembit Eelmäe mälestusartiklit lugedes. Lembit Eelmäed mäletavad ilmselt paljud Tammsaare Põrgupõhja Jürka rollist Tallinfilmis. Mõtlesin, et kui kurb on surra päev enne 25. laulupidu. Jääda ilma sellest 140 aastat vanast traditsioonist, mis toob eestlased kokku üle maailma laulma ja koorilaulu nautima.

Olin üks nendest paljudest, kes oma töö ja muude kohustuste pärast ei saanud ise sellel peol kohal olla. Osa sain sellest suurest sündmusest siiski, raadiot kuulates autoga sõites ja televiisori kaudu laevaga sõites. Kuulates Ernst Enno luuletusele " Kojuigatsus" põhinevat lauluteksti "Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad, tuul mängib lillelõhnaga", mõtlesin taas sellele Tammsaare truuduse tekstile. Mis saab veel paremini väljendada truudust oma esiisade maale kui osavõtt laulupeost? Laulupeost saab osa võtta ka ilma eesti keelt oskamata. Kord iga nelja aasta pärast juulikuus sõita esivanemate koju, kohtuda sugulastega ja külastada neid paiku, kus esivanemad elasid- on vaid kättevõtmise ja planeerimise küsimus, kui vähegi huvi, tahtmist ja tervist on. Kindlasti leidub suguvõsades sugupuu uurijaid, kellel on ajaloolisi andmeid ja mälestusi. Kurb on muidugi siis, kui pole enam kedagi suguvõsast ega jälgegi kodukohast Eestimaal alles jäänud. Ka näiteks Ernst Enno lapsepõlvekodust- Soosaare talust Rõngu lähistel, pole enam midagi alles.

Oma Söötide sugupuud uurides avastasin, et meid ühendab Ernst Ennoga seesamane Soosaare talu, kus õitsesid need valged ristikheinad, millest laulusõnad räägivad. "Ühishingamise" kunstilist juhti Ants Sootsi pole ma kunagi kohanud, kuid olen teda näinud telerist ja kuulnud raadiost, kuigi ta on minu vanatädi Alma pojapoeg, vanemate pulmapildil ja sugupuus kõik kontaktid kenasti kirjas. Kuigi vanemad sugulased kirjeldavad teda muheda pilli- ja pullimehena, olen sellest hoolimata peljanud ise temaga kontakti otsida pärast seda, kui ta minu kirjale koos sugupuu joonistega lihtsalt ei vastanud. Arusaadav, et mitte kõik inimesed ei pea oma juurte otsimist tähtsaks ning enamikel pole selleks tegevuseks lihtsalt aega. Siinkohal väike nõuanne. Kontakti aitavad luua surnuaiapühad, mida igalpool Eestimaal jaanipäeva paiku peetakse. See juurte otsimise tuhin on mind nüüd neljandat aastat viinud jõuluõhtul ja surnuaiapühal Rõngu surnuaiale, kus puhkavad isapoolsed esivanemad kolm põlvkonda kõrvuti. Vanaisal on küll tegelikult ainult mälestuskivi, et oleks koht, kuhu tema mälestuseks küünal panna- paljude metsavendade matmiskohad on teatavasti teadmata. Nii ma kohtasingi seal surnuaiapühal teist Söötide sugupuu uurijat prof. Mati Hinti, keda ma olen neli aastat järjest seal kohanud, kuid sellel aastal julgesin esmakordselt kõnetada. Julgust andis see, et olin lugenud tema suurteost "Minu vaated maale ja merele", kus ta mõtiskleb sügavalt oma päritolu, tehtud töö ja elu mõtte üle. Ta oli siiralt rõõmus, et tutvust sobitasin. Meid ühendab ju omavahel huvi oma juurte ja emakeele vastu. Kui ta nägi surnuaiaväravas minu asjutäistuubitud autot ja ülemeelikuid lapsi, küsis ta uudishimulikult, et kust te selle killavooriga tulete ja kuhu lähete. Vastasin, et tuleme oma esiisade kodust Korustest Pikanilt, kus me telkides jaanipäeva pidasime (maja ei ole enam elamiskõlbulik) ja läheme Helmesse Möldrele oma sugulastele külla, keda me väga harva kohtame. Lapsed leiavad, et selline seiklemine on hiiglama vahva.

Ma loodan väga, et ka minu lapsed laulavad kord Stockholmi Eesti Kooli lastekooriga või Stockholmi Segakooriga laulupeol ja saavad osa sellest elamusest, mille kirjeldamiseks sõnadest puudu jääb. Loodan, et ka nemad jaksavad kord lugeda Tammsaaret ja jätkata sugupuu kirjapanemist ning hoolitseda esivanemate haudade eest. Ka nende eest, kes kord isamaa mulda puhkama jõuavad Stockholmist, Torontost, Petserist. Lapsi ei saa kohustada, lapsed peavad ise tee oma juurte juurde leidma, kuid neid tuleb aidata, toetada ja innustada. Kui aga lastes seda truuduse tunnet, mida Tammsaare silmas pidas, kunagi ei teki, siis ei saa tõepoolest keegi neid aidata. Siis muutuvadki nad liivateradeks, mida tuulepuhang lennutab või nagu suits, mis hajub ilmaruumis.

SIRLE SÖÖT
REL Keelekomisjon

Eesti keel ei saanud vähemuskeele staatust Rootsis

Rootsi valitsus lükkas tagasi eesti keelele riikliku vähemuskeele seisundi andmise taotluse.

Käesoleva aasta 5. jaanuaril tegin Rootsi integratsiooni- ja võrdõiguslikkuse ministrile Nyamko Sabunile esildise, milles taotlesin eesti keelele vähemuskeele seisundit Rootsis. Esildises tõin välja, et eesti keel vastab kõikidele vähemuskeeltele esitatavatele tunnustele ja peaks selle tõttu saama Rootsi riiklikuks vähemuskeeleks. (Riikliku vähemuskeele tunnuseid tutvustab eraldi kirjutis.)

Taotlust toetas Rootsi Eestlaste Liit, kes 2. veebruaril saatis ministrile toetuskirja, millele olid oma allkirja andnud 79 Rootsis tegutseva eesti organisatsiooni esindajat. Eesti seltskondlikke ühendusi on Rootsis praegu umbes sada, kuid kuna allkirjade kogumine toimus kellaga võidu töötades, ei jõutud kõikidelt eesti organisatsioonidelt toetusallkirja õigeaegselt saada. Elav osavõtt sellest aktsioonist näitab aga veenvalt, et ettepanekut toetab organiseeritud eestlaskonna rõhuv enamik. Eestlaskonna kokkuhoid ja ühise asja eest seismine annab tunnistust meie elujõust ja tugevusest. Eesti keel ja tema käekäik on väga paljudele südamelähedane.

Ministri vastus

Argumentidele ja tugevale toetusele vaatamata lükkas minister Sabuni esildise tagasi. Oma 30. märtsi kuupäeva kandvas vastuses kirjutab minister: „Valitsus töötab jätkuvalt vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni ja Euroopa regionaal- või vähemuskeelte harta läbiviimise tõhustamisega. Küsimus, kas tuleks teisi rühmi vähemusrahvustena tunnustada, on käsitletud valitsuse ettepanekus Riksdagile „Tunnustusest omavõimuni – valitsuse riiklike vähemusrahvuste strateegia” (Från erkännande till egenmakt – regeringens strategi för de nationella minoriteterna). Valitsus ei muuda Euroopa Nõukogu raamkonventsiooni ja vähemuskeelte harta ratifitseerimisel antud hinnangut.”

Mida öeldakse valitsuse ettepanekus riigipäevale?

Valitsuse ettepanek, millele minister vastuses viitab, sisaldab „Vähemusrahvuste ja vähemuskeelte seaduse” eelnõu ning kahe olemasoleva seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille muutmine tuleneb „Vähemusrahvuste ja vähemuskeelte seadusest”. Lisaks on seaduse eelnõud üksikasjalikult põhjendatud.

Valitsuse ettepaneku põhjendavast osast selgub, et riikliku vähemuskeele seisundit oma keelele on taotlenud Rootsis elavad soomerootslased ja älvdaalingid.

Kes on älvdaalingid?

Älvdaalingid elavad Dalarna lääni põhjapoolseimas vallas Älvdalen, mida läbib Österdalälven oma lisajõgedega ja mis on andnud paikkonnale selle nime – Älvdalen tähendab tõlkes Jõeorgu. Sealne keel, kohaliku kõne ja kirjaviisi järgi övdalsk, on niivõrd eripärane, et mujalt tulnud rootslased sellest naljalt aru ei saa. Sellegipoolest on öövdaalski keelt ikka käsitatud rootsi keele murdena. Öövdaalski keelel arvatakse olevat umbes kolm tuhat kõnelejat ning selles antakse välja raamatuid ja muid trükiseid.

Kui Rootsi 1990. aastate lõpus valmistus vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni ja regionaal- ehk vähemuskeelte harta ratifitseerimiseks, moodustas Riksdag vähemuskeelte komitee (Minoritetsspråkskommittén). Selle ülesanne oli välja selgitada, missugused keeled võiksid saada Rootsi riiklikeks vähemuskeelteks.

Öövdaalski keele toetuseks oli sõna võtnud Euroopa Nõukogu ekspertide rühm, kes kutsus Rootsi ametivõime üles välja selgitama võimalusi teha öövdaalski keel riiklikuks vähemuskeeleks. Peamine põhjus, miks Rootsi riigivõim keeldus öövdaalski keelt tunnustamast vähemuskeelena, olevat älvdaalingite enda kinnitus, et nad taotlevad vaid riiklikku toetust oma keele kaitseks ja säilitamiseks, kuid ei soovivat kasutada oma keelt ametlikes seostes. Riigipäeva vähemuskeelte komitee leidis aga, et Euroopa regionaal- või vähemuskeelte harta eesmärk on just tugevdada vähemuskeelte seisundit avalikus elus, näiteks kohtutes ja ametivõimudega suhtlemisel. Selle tõttu jäi öövdaalski keel riiklike vähemuskeelte nimekirjast välja.

Oktoobris 2006 tegi keskerakonna rahvasaadik Kenneth Johansson Riksdagile ettepaneku tunnustada öövdaalski keel riikliku vähemuskeelena, aga ettepanek lükati tagasi.

Küsimust uuesti vaagides leidis praegune valitsus, et praegu tehtav töö öövdaalski keele säilitamise ja kaitse heaks on täiesti piisav. Kohalik omavalitsus, see tähendab Älvdaleni vald, võib aga valitsuse arvates omalt poolt erineval viisil toetada öövdaalski keele säilitamist, näiteks koolides ja rahvahariduses.

Soomerootslaste taotlus lükati samuti tagasi

Soomerootslaste puhul oli olukord veidi teisem. Et rootsi ja soomerootsi keel ei erine teineteisest mainimisväärselt, ei taha praegune valitsus soomerootslasi vähemusrahvuste hulka arvata. Nagu Soomerootslaste Ülerootsilise Ühingu (Finlandssvenskarnas Riksförbund i Sverige) kodulehelt selgub, ei rahuldu soomerootslased sugugi sellega, vaid valmistavad praegu ette uut jõukatsumise vooru valitsuse ja Riksdagiga.

Eestlasi valitsuse ettepanekus ei mainita. Tõenäoliselt oli valitsuse ettepaneku tekst juba eesti keele esildise tegemise ajaks trükivalmis ning 221-leheküljelises kirjatükis ei soovitud enam põhjalikke muudatusi-lisandusi ette võtta. Ettepanek avaldati 17. märtsil 2009.

Valitsuse ettepanek Riksdagile (Prop. 2008/98:158) on Internetist allalaetav aadressil http://www.regeringen.se/sb/d/11298/a/122769

Niisiis: eesti keel ei saanud vähemuskeele staatust Rootsis – seekord. Märk on maas.

RAIMO RAAG

Mis on riiklik vähemuskeel?

Riikliku vähemuskeele tunnuseid on neli: (1) keel ei tohi olla rootsi keele murre; (2) keelt peab olema kõneldud Rootsis vähemalt kolm põlvkonda ehk umbes sada aastat; (3) keele rääkijaid peab olema „piisavalt palju”; (4) keele rääkijad ise soovivad, et keel saaks vähemuskeele seisundi.

Need tunnused on sõnastatud Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartas, mille Rootsi ratifitseeris 9. veebruaril 2000.

Et eesti keel ei ole rootsi keele murre, ei vaja tõestamist. Raskem oli põhjendada teist tunnust, see tähendab eestlaste põlisust Rootsis, sest tavakäsitluse kohaselt saabusid eestlased Rootsi Teise maailmasõja ajal. Et eestlasi on elanud Rootsis ammu enne seda, on vähem tuntud tõsiasi. Keegi polnud varem selle peale tulnud, et sulatada olemasolev ajalooline info eestlaste rände kohta Eestist Rootsi terviklikuks käsitluseks. Esildises näidati viidetega vastavatele ajaloolistele üksikuurimustele, et eestlasi on asunud Rootsis alates 18. sajandist, seega kolm sajandit. Esildise tekst ilmus (ilma viideteta) „Eesti Päevalehes” nr 4, kolmapäeval 4. veebruaril 2009, lk 6.
Eesti keele rääkijate arvu Rootsis on võimatu täpsustada, sest Rootsis ei tehta elanikkonna keele- ja rahvusstatistikat. Teise maailmasõja ajal saabus Rootsi umbes 20 000 eestlast. Statistik Alur Reinansi hinnagul elas Rootsis 1994. aastal veidi enam kui 15 000 teise põlvkonna esindajat, kelle vähemalt üks vanem oli sündinud Eestis. Kui suur kolmas põlvkond võiks olla, pole teada, samuti mitte kui paljud neist räägivad eesti keelt. Selge on aga see, et eesti keelt räägivad praegu kaugelt enam kui kolm tuhat inimest. See on arv, mida on mainitud vähemuskeele kõnelejate miinimumarvuna.

Et eesti keele rääkijad Rootsis ise soovivad, et eesti keel saaks vähemuskeele seisundi, ilmnes toetuskirjast, mille Rootsi Eestlaste Liit saatis minister Nyamko Sabunile käesoleva aasta 2. veebruaril. Kirjale oli oma allkirja andnud 79 Rootsis tegutseva eesti organisatsiooni esindajat.
Riiklikeks vähemuskeelteks said 2000. aastal soome keel, saami keel, meä keel (Tornio jõe Rootsipoolsel kaldal kõneldava soome keele erikuju), romi keel ehk mustlaskeel ja jidiš ehk juudi keel, lisaks veel Rootsi viipekeel. Eesti keele kandidatuur siis teadaolevalt ei kerkinud päevakorrale.

RAIMO RAAG

Keelekomisjon otsib kontakti kõikide eesti keele õpetajatega Rootsis

REL Keelekomisjon pöördub avalikkuse poole abipalvega koguda informatsiooni eesti keele õpetajatest üle Rootsi.

Seoses eesti keelele vähemuskeele staatuse taotlemisega on korraldamisel kohtumine Riigipäeva põhiseaduskomisjoni (konstitutionsutskottet) liikmetega. Prof. Raimo Raag tegeleb argumentide nimekirja täiendamisega, et miks eesti keelele on vähemuskeele staatuse saamine oluline ja õigustatud. Üks oluline fakt on eesti keele õpetajate koguarv Rootsis.

Kui Te tunnete inimesi, kes töötavad / töötasid eesti keele õpetajatena Rootsis, siis olge nii kenad ja saatke meile nende kontaktid keelekomisjon@gmail.com

Praegu omame vaid väga piiratud infot nendest, kes eesti keelt õpetavad:

- Stockholmi Eesti Kool

- Stockholmi Eesti Lasteaed

- Vanematekooperatiiv "Tilluke" Göteborgis

- Rootsi koolides

- Astrid Talumaa Stockholmis

- Eva Tamm Södertäljes

- Liina Falkenberg Vallentunas

- Marika Muda Uppsalas

- Kersti Ahlgren Täbys

- Rootsi lasteaedades

- Ingrid Vigel Stockholmis ja Nackas

- Kaidi Flemström Gotlandil

- Keelekursused:

- Uno Schultz Stockholmis

- Annika Smõslova Nylander Stockholmis

- Edith Kotka Nyman Stockholmis

Lisaks:

- Meeri Lepik Göteborgis (skaudid)

- Susanna Tomson Göteborgis (eratunnid)

- Rita Paomees Ahonen (eratunnid)

Suur tänu abi eest ette!

Keelekomisjoni nimel

Sirle Sööt

Leelo Kingisepp Eesti Emakeele Seltsist soovitab uusi õppematerjale

VÄIKE LOEND EESTIS ILMUNUD UUEMATEST ÕPPEMATERJALIDEST, MIS SOBIVAD VÄLISÕPPEKS
leelokingisepp@hot.ee

Õppematerjale lasteaialastele
Töölehed ja õpetajaraamat koolieelsetes lasteasutustes eesti keele kui teise keele õpetamiseks. 22 töölehte 4-5- aastastele, 25 töölehte 5-6-aastastele ja 30 töölehte 6-7. aastastele lastele. Kirjastus Atlex 2006. Kättesaadavad aadressil http://www.meis.ee/est/haridus/alusharidus

Sari Loeme koos. Sarjas kokku 14 suureformaadilist piltraamatut järgmistel teemadel: 1 - Meile meeldib; 2 - Lugu Katist ja karudest; 3 - Tere, mida sa teed?; 4 - Tants ümber puu; 5 - Olen juba suur; 6 - Meie pere; 7 - Ehitame maja; 8- Kui ma suureks saan; 9 - Meie läheme; 10 - Seemnest kasvab puu; 11 - Meie vaatame muna; 12 - Tere, päev!; 13 - Mari tuba; 14- Mängime koos. Kirjastus Ilo 2007

Koost. S. Belova. Joonista ja jutusta. Kirjastus Ilo 2006

M. Pesti, K. Kaev. Keelepildid väikelastele, õpilastele, täiskasvanuile. 12 erinevat piltkaartide komplekti : 1 – esimesed sõnad, 2 – riided ja jalanõud 3 – kodus, 4 – söögid ja joogid, 5 – puu- ja köögiviljad, 6 – igapäevased asjad, 7 – linnas, 8 – linnud ja loomad, 9 – elukutsed, 10 – tegevused, 11 – vaba aeg, 12 – kodused tööd. Kirjastus Ilo 2001-2007

A. Kaljuste. Neli aastaaega looduses ja lapse tegemistes. Komplekti kuulub neli plakatit, 16 kaarti kuude ja aastaaegade nimetustega ning juhised materjali kasutamiseks. Kirjastus Studium 2007

Õppematerjale koolilastele
Kümblusõpikud 1-3. klassile (1. klass Tere, kool!; 2. klass „Tere, sõber! 3. klass Tere, maailm!) Kirjastus Varrak 2000

Eesti keele õpikud vene õppekeelega kooli 4.-9. klassile. Kirjastus Ilo 2004

Eestimaa piltkaart. Eestimaa vaatamisväärsusi ja loodust tutvustav seinakaart. Maakondade piltkaardid (15 tk). Regio 2003 ja 2009

M. Liivak. Kaks sammu sissepoole. Talmar&Põhi 2000; M. Liivak. Kaks sammu väljapoole. Talmar&Põhi 2002

Õppematerjale täiskasvanutele
Algtase·
L. Kingisepp, M. Kitsnik. Teach Yourself Estonian. 2 CD-plaati ja õpik. Hodder Education 2008·

L. Kingisepp, M. Kitsnik. Naljaga pooleks. Eesti keele õppekomplekt algtasemele. CD-plaat ja õpperaamat. OÜ Iduleht ja Mare Kitsnik 2006

Edasijõudnud·
M. Pesti, H. Ahi. T nagu Tallinn. Eesti keele õpik kesktasemele. CD-plaat ja õpperaamat. TEA Kirjastus 2006·

L. Kingisepp, M. Kitsnik. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. Õpperaamat, töövihik, õpetajaraamat ja 3 CD-plaati helimaterjaliga. TEA Kirjastus 2002·

M. Mägi, K. Tamm. Vaata, kuula, räägi! Eesti keele õppekomplekt edasijõudnutele. Õppija töövihik ja 90-minutiline videokassett katketega Eesti filmidest ja telesaadetest. Komplektis ka õpetajaraamat. F-Seitse OÜ 2003

Elektroonilisi õppevahendeid:·
L. Ots, L. Kingisepp, jt. Kaunis külaline. Interaktiivne programm eesti keele õppimiseks. 3 CD-romi ja kasutajajuhend. MEIS 2005·

Eesti keel ja meel. Interaktiivne õppekursus CD-romil. Pangloss 2007

Käsiraamatuid keeleõpetajale·
P. Kärtner. Kuulamisoskuse arendamine. TEA Kirjastus 2000·

P. Kärtner. Kirjutamisoskuse arendamine. TEA Kirjastus 2000 ·

P. Kärtner. Lugemisoskuse arendamine. TEA Kirjastus 2000·

P. Kärtner. Kõnelemisoskuse arendamine. TEA Kirjastus 2000

A. Bogens. Mänge eesti keele osaoskuste arendamiseks. Kirjastus Ilo 2008

T. Koitjärv, S. Semenov. Lahe lugeda, mõnus mõtelda. Harjutusi funktsionaalse lugemisoskuse arendamiseks algklassidele. Kirjastus Ilo 2008

T. Uulma. Mängida on mõnus. Õppemängude kogumik algklassiõpetajale. Kirjastus Varrak 2008

R. Fisher. Mõtlemismängud. Kirjastus Atlex 2006

A. Tatarintseva. Suhtleme eesti keeles. Kõnearenduse harjutused vene õppekeelega kooli 4.-5. klassile. Komplekti kuulub ka õpetajaraamat. Kirjastus Ilo 2008·

C. Baker. Kakskeelne laps. Kakskeelsuse käsiraamat lapsevanematele ja õpetajatele. Kirjastus El Paradiso 2005

T. Niiberg, H. Karu jt. Kakskeelsuse karid elus ja mängus. Atlex 2007

* Neid õpikuid on võimalik REL Keelekomisjoni kaudu tellida
keelekomisjon@gmail.com

Miksikese PESA pakub välismaal elavatele eesti lastele palju huvitavat

Miksikese keskkonnas asuval PESA veebilehel http://miksike.ee/pesa toimuvad välismaal elavatele eesti lastele iga kuu erinevad online-ühisüritused ja võistlused. Projekti eesmärk on arendada ja säilitada eesti keelt ja kultuuri ning pakkuda lastele eakohast keeleõpet ja suhtlust kaasmaalastega. Võistlustel osalejatele on Miksikese poolt välja pandud väikesed auhinnad.
Miksike kingib PESA projektiga liitunud keeleõppijatele Minu Miksikese paketi, mis sisaldab e-lehti, interaktiivseid harjutusi ja online-kontrolltöid. Pakett sobib kasutamiseks nii iseseisvaks õppimiseks, kui ka õpetajatele koolitunnis kasutamiseks.

Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu ning selle tegevused on seotud Haridusministeeriumi rahvuskaaslaste programmiga.

KUIDAS LIITUDA PESA KASUTAJATEGA?
Miksikese avalehel tuleb registreerida ennast õppekeskkonna kasutajaks. Täita tuleb kõik kohustuslikuks märgitud väljad, maakonna lahtrisse tuleb kindlasti märkida RAHVUSVAHELINE ja kooliks PESA!

Lisainfo ja kontakt: Kristi Oolo, kristi@miksike.ee,tel 7422550, Kristiina Rattasepp, kristiina@miksike.ee

Lastelaagrite konkursi tähtaeg on 10. aprill

Haridus- ja Teadusministeerium ja Sihtasutus Archimedes kuulutavad välja Rahvuskaaslaste programmi lastelaagrite konkursi.

Rahvuskaaslaste programmi lastelaagrite toetuse väljaandmise eesmärk on anda väliseesti lastele võimalus viibida ühe suve jooksul Eestis lastelaagris. Stipendiumide väljaandmist finantseeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest, programmi korraldajaks on Sihtasutus Archimedes.

Stipendiumi võivad taotleda noored väliseestlased, kes pole vähemalt viimased 10 aastat Eestis alaliselt elanud. Igas laagris kehtib oma vanusepiirang, üldjuhul võivad kandideerida 8-14 aastased lapsed.

Rahvuskaaslaste programmi raames toetatakse osalemist järgmistes laagrites: Remniku laager, Taevakoja Noortelaager, Laoküla Merelaager, Lastelaager Fän Clab, Laulasmaa puhkekeskus ja Luunja noortelaager, või mõnes teises usaldusväärses eestikeelses laagris, kui see on põhjendatud (kui näiteks programmi poolt toetatavates laagrites vabu kohti ei ole või need ei meeldi). Lisainformatsiooni laagrite kohta ja taotlusvormi leiate siit. http://www.archimedes.ee/amk/index.php?leht=142

Toetusi määratakse ühe vahetuse jooksul ühes laagris osalemiseks. Toetusega kaetakse laagri osalemistasu. Stipendium ei kata üldjuhul sõidukulusid sihtkohta ja tagasi. Osalemistasu makstakse otse laagrikorraldajale originaalarve alusel.

Toetuse soovija peab esitama taotluse (vorm) Sihtasutusele Archimedes hiljemalt 10. aprilliks 2009. Taotlused võib saata elektroonselt: julia@archimedes.ee.Igal juhul originaaltaotlused tuleb saata järgmisel aadressil:Rahvuskaaslaste programm - lastelaagrid Sihtasutus ArchimedesKõrghariduse arenduskeskusKoidula 13 A10125 Tallinn

Otsuse teeb Hariduse- ja teaduseministeerium ning taotlused vaadatakse läbi üks kord aastas. Stipendiumi määramisel edastatakse taotlused laagrikorraldajatele. Sihtasutus Archimedes ei ole laagri korraldaja ning ei organiseeri reisi Eestisse ja tagasi. Reisi organiseerivad lapsevanemad või täiskasvanud saatja, kes lastega kaasa tuleb.

Juhul, kui valitud laagris ei ole võimalik osaleda, siis laagrit või vahetuseaega võib muuta poolte kokkuleppel. Selleks, et konkreetses laagris koht saada, peavad lastevanemad ise varakult laagris koha kinni panema. Stipendiumi määramisel maksab sihtasustus lapse eest arve alusel.
Täpsemat teavet saab Sihtasutuse Archimedes akadeemiliste mobiilsustoetuste keskuse konsultandilt Julia Duhilt telefonil (+ 372) 699 6496 ning e-posti aadressil :julia@archimedes.ee.

Keelekomisjoni tegevuskava 2009

- Eesti keelele vähemuskeele staatuse taotlemine;
- Rootsi eestlaste keeleveebi pidamine;
- Eesti keele õpetamise korraldamine lastele ja täiskasvanutele;
- Eesti keele intensiivkursuste korraldamine täiskasvanutele;
- Lastele eestikeelse suvelaagri korraldamise toetamine;
- Rootsi keele õpetamise korraldamine täiskasvanutele;
- Raamatukeskuse arendamine, k.a. e-versioon (raamatukogu ja müük);
- Info vahendamine vabadest kohtadest Stockholmi Eesti Lasteaias ja Stockholmi Eesti Koolis;
- Info vahendamine eesti keele kui emakeeleõppe võimalustest Rootsi koolides ja lasteaedades;
- Info vahendamine mitmekeelsuse eelistest;
- Eesti keele õpetamise ja tõlkimisega seotud inimeste omavahelise kontaktvõrgustiku arendamine, s.h. uute kontaktide otsimine;
- Infomaterjali "Eesti keele õppimisvõimalused Rootsis" väljatöötamine koostöös REL Infokomisjoniga;
- Eesti keele päevade korraldamine 14.-15. märtsil (emakeelepäeva tähistamine);
- Luuleõhtute korraldamine.

Keelekomisjon arutab 2009.a. tegevuskava

21. märtsil kl 10.00 koguneb REL Keelekomisjon enne REL Esinduskogu istungit, et vaadata üle 2008.a. tegevusaruanne ja arutada omavahel 2009.a. tegevuskava. Koosolek toimub Stockholmi Eesti Maja keldrisaalis Wallingatan 34.

Stockholmis tähistati emakeelepäeva 13.-15. märtsil

Eesti keele päevadel käis palju huvitavaid esinejaid nii Eestist kui Rootsist.

Reedel, 13. märtsil oli Stockholmi Eesti Koolis lahtiste uste päev ning kvartett Gjangsta Viljandist andis õpilastele kaks kontserdit.

Laupäeval, 14. märtsil tähistati Stockholmis emakeelepäeva konverentsiga, mis tugines kolmele teemale. Esiteks, kas Eesti keel võiks saada vähemuskeeleks Rootsis ning mida see praktilisest küljest eestlastele tähendaks, rääkis prof. Raimo Raag

Teiseks, räägiti keele mõjust identiteedile ning mitmekeelsusest peres. Solnas elav saamlanna Ann Helén Laestadius rääkis sellest, kas on võimalik olla saam ilma saami keeleta ning oma isiksuse avastamisest läbi kultuuri. Ann Helén esindas oma looga Rootsis vähemuskeelsetes peredes sündinud lapsi, kelle vanemad otsustasid teadlikult lapsega mitte rääkida tema emakeelt, vaid üksnes rootsi keelt, soovides sel viisil last kaitsta kiusamise eest ja lootes paremaid väljavaateid. Ann Helén on sellel teemal kirjutanud ka noorsooromaani ”SMS från Soppero”, mille peategelane hakkab vanaemaga suhtlemiseks õppima salaja saami keelt, sest ta ei ole kindel, et tema rootslasest sõbrad tema saamipäritolusse hästi suhtuvad.

Rootsis elavad ja eestlannadega abielus olevad Poola juurtega Adrian Piotrowski ja Austria ja Soome päritoluga Mathias Bartosik ning Ungari juurtega Peter von Fabry jagasid oma mõtteid identiteediotsinguist ning annavad praktilisi nõuandeid, kuidas mitmekeelses peres erinevaid keeli alalhoida ja neid oma lastele õpetada.

Kolmandaks, räägiti eesti keele õpetamisest ja õppematerjalidest. Maria Kamarik rääkis eesti keele õpetamisest Stockholmi Eesti Kooli algklassides. Astrid Talumaa Stockholmi Språkcentrumist ja Eva Tamm Södertäljest rääkisid eesti keele kui kodukeeleõppest rootsi koolides. Fil.mag. Leelo Kingisepp Emakeele Seltsist esines ettekandega ”Mille järgi õppida ja õpetada eesti keelt? Uuemaid Eestis ilmunud õppematerjale lastele ja täiskasvanutele.”. Leelo on töötanud eesti, soome ja inglise keele õpetajana ning õpetajate koolitajana nii Tartu Ülikoolis kui vabahariduses. Ta on koostanud ja toimetanud eesti keele õppematerjale ja õpetajatele mõeldud käsiraamatuid Näit. ”Avatud uksed” ( 2002), ”Naljaga pooleks” (2006), ”Teach Yourself Estonian” (2008) jt. Kauaaegne eesti keele õpetaja ja õpiku ”Samm sammult” kaasautor Edith Kotka Nyman andis praktilisi nõuandeid eesti keele õpetamiseks.

Oma uusi tooteid käisid tutvustamas ja müümas TEA Kirjastus (Andres Kraas), Kirjastus Tormikiri (Tiiu Parko), Kirjastus Atlex (Kadi Kaljola) ning Kirjastus EOMAP Kaubandus (Aili Tilk).

Laupäeva õhtu kulmineerus lõbusa peoga, kus pakuti külalistele energilist ja tantsulist folki. Esines rahvamuusika kvartett Gjangsta Viljandist. Muusikud Jalmar Vabarna ja Ragnar Toompuu õpivad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias pärimusmuusikat, Villu Talsi ja Taavet Niller džässmuusikat. Kuna samal õhtul toimus Globenis Melodifestivaleni finaal, siis ei jäänud peole tulemisel see tähtis lauluvõistlus nägemata, vaid seda oli võimalik jälgida suurelt ekraanilt ning võidulaulule ka panuseid anda.

Pühapäev oli laste päralt. Kell 11.00 esines Gjangsta lastele ning tutvustas neile keelpille. Seejärel toimus lasteetendus ”Igal ühel oma õnn”, kus näitleja Ivar Lett koos lastega kujundas igaühe oma õnne loo. Avatud oli Mudilasringi raamatukogu, toimus lasteraamatute müük. Restoranis söödi perelõunat.

SIRLE SÖÖT, REL Keelekomisjon

Tulemas on eesti keele päevad

79 Rootsis tegutsevat Eesti organisatsiooni toetavad ettepanekut anda eesti keelele Rootsis vähemuskeele staatus

Rootsi Eeestlaste Liidu keelekomisjoni eestvedamisel saadeti 6. veebruaril 79 Rootsis tegutseva Eesti organisatsiooni ühiskiri Rootsi integratsiooni- ja võrdõiguslikkuse ministrile Nyamko Sabunile, et toetada professor Raimo Raagi ettepanekut anda eesti keelele vähemuskeele staatus. Selline ettepanek tehti ministrile käesoleva aasta jaanuaris.

Ühiskirjas tuuakse esile, et Rootsi eestlased on vähemusgrupp, kes on hästi Rootsi ühiskonda integreerunud. Samaaegselt on eestlastel tugev soov säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuripärandit Rootsis. Üheks piltlikuks näiteks sellest on Stockholmi Eesti Kool, mis on tegutsenud järjepidevalt peaaegu seitse aastakümmet. Ka Eesti seltsielu juured Rootsis ulatuvad Esimese maailmasõjaeelsesse perioodi. Rootsi eestlaste veidi erilist staatust nähakse selles, et Eesti ja Rootsi on naaberriigid, kelle vahel on olnud ajalooliselt tihe side, nagu Rootsi soomlastegi puhul.

Sirle Sööt
REL Keelekomisjon

ÜHISKIRI MINISTRILE

Sverigeesternas Förbund
Rootsi Eestlaste Liit
Wallingatan 34, 2 tr.
111 24 Stockholm
08-216649
rel@swipnet.se

Stockholm den 2 februari 2009

Till
statsrådet och chefen för Integrations- och jämställdhetsdepartementet Nyamko Sabuni

Undertecknade företrädare för estniska organisationer runt om i Sverige vill med denna skrivelse uttrycka sitt stöd för den hemställan om att erkänna estniska som minoritetsspråk i Sverige som professor Raimo Raag på uppdrag av Sverigeesternas förbunds representantskap tillsände statsrådet i början av januari; hemställan är daterad den 5 januari 2009.

Sverigeester brukar framhållas som en av de minoriteter som bäst integrerats i det svenska samhället. Samtidigt har vår vilja att bevara och utveckla vårt språk och kulturarv här i Sverige alltid varit okuvligt stark. Ett entydigt uttryck för denna vilja är exempelvis Estniska skolan i Stockholm, som verkat oavbrutet i snart sju decennier och vars nuvarande rektor själv är född i Sverige av estniska föräldrar. Det estniska föreningsväsendet i Sverige har ännu äldre anor, de är från tiden strax före första världskrigets utbrott.

Estland och Sverige är grannländer och kontakterna mellan estniskt och svenskt har därför i alla tider varit täta. Dessa historiska band understyrks av att de områden som nu är Estland under hundrafemtio år var en del av Sverige. Därmed intar Sveriges ester en lite speciell ställning i landet; den är i flera hänseenden jämförbar med sverigefinnarnas.

Sverigeesternas Förbund, Representantskap Rein Asu
Sverigeesternas Förbund, Styrelse Jaak Akker
Sverigeesternas Förbund, Göteborgsregionen Janne Heinpalu
Sverigeesternas Förbund, Stockholmsregionen Alar Pintsaar
Sverigeesternas Förbund, Sydsvenska regionen Pille-Mai Laas
Sverigeesternas Förbund, Lekskolan Sirle Sööt
Estniska Skolan i Stockholm Jaan Seim
Estniska Förskolan „Pääsuke“ i Stockholm Kristina Ehala Anderson
Föräldrakooperativet „Tilluke“ i Göteborg Helle Rodéhn
Estniska Dagbladet i Sverige Ülo Ignats
Tidskrift „Rahvuslik Kontakt“ Mai Raud Pähn
Alfred Ots´ Stipendiefond Mart Mägi
Estniska Församlingen i Eskilstuna Aksel Timoleon
Estniska Församlingen i Göteborg och Västsverige Laine Viir
Estniska Evangeliska Lutherska
Församlingen i Sydsverige Eha Pöhl
Estniska Församlingen i Norrköping Endel Kubja
Estniska Församlingen i Sverige Ingo Tiit Jaagu
Estniska Församlingen i Stockholm Ingo Tiit Jaagu
Estniska Församlingen i Uppsala Indrek Aunver
Estniska Församlingen i Värmland Malle Pütsep
Stockholms Estniska Pingstförsamling Erki Katus
Estniska Pensionärsföreningen i Stockholm Ilmar Laan
Estniska Läkarsällskapet i Sverige Karl Väärt
Estniska Kvinnliga Scoutföreningen Susanna Tomson
Estniska Institutet i Sverige Maire Vill
Fonden Joh. Kõpps Estniska Kapital Helve Jaagu
Stiftelsen Institutet för Estnisk Språk- och
Litteratur Forskning Paul Laan
Estniska Kultursamfundet Enno Penno
Föreningen för hjälp till estniska barn i Göteborg Aho Rebas
Estniska Flygarklubben Heino Hallis
Estniska Kvinnoklubben i Stockholm Eva Lindkvist
Estniska Kvinnliga Stundentföreningen i Sverige Maie Martinson
Estniska Pensionärsföreningen i Göteborg Jüri Hansen
Estniska Pensionärsföreningen i Lund Marju Mikiver
Estniska Seniorhemmet i Gröndal AB Toivo Tagel
Estniska Scoutledarföreningen Mait Kaaman
Estniska Scoutmastersamlingen i Sverige Rein Asu
Vänskapsföreningen för estniska krigsveteraner i Sverige Ilmar Laan
Estniska Lärdomssällskapet i Sverige Ants Anderson
Estniska Lärdomssällskapet i Sverige, Sydsvenska
regionen Paavo Roos
Estniska Teatern i Göteborg Aita Päts
Estniska Samhjälpen Ants Anderson
Estniska Studentföreningens Göteborgssektion Jüri Helberg
Estniska Studentföreningens Stockholmssektion Jüri Karl Seim
Estnisk-Svenska Handelskammaren Taave Vahermägi
Estniska Föreningen i Eskilstuna Mati Nõmm
Sällskapet Estonia i Sverige Katrin Meerits
GEORG, Estniska Organisationer i Göteborg Janne Heinpalu
Föreningen Gotlandsesterna Riina Noodapera
Estniska Föreningen i Gävle Ragne Marana
Estniska Kulturföreningen i Göteborg Mart Mägi
Estniska Barnkören i Göteborg Leane Salu
Estniska Huset i Göteborg Mart Mägi
Estniska Pensionärsföreningen i Göteborg Eugenia Ojasoo
Göteborgs Estniska Kör Helju Broberg
Göteborgs Estniska Förening Heimar Suu
Vänskapsförbundet JR 200 Ilmar Laan
Scoutkåren Kalev Vello Pannel
Folkdansföreningen Kassari Udo Tohver
Ungdomsföreningen Estetic Sirle Sööt
Stiftelsen Koitjärve Jüri Pärn
Korporationen Fraternitas Estica i Sverige Kaarli Vooremaa
Flygungdomsklubben Peeter Sentka
Flickscoutkår Põhjalatütred-Kalevipoeg Susanna Tomson
Stödföreningen för flickscoutkåren PT-Kalevipoeg Heimar Suu
Estniska Huset i Sydsverige Marju Mikiver
Föreningen Estniska Huset i Sydsverige Pille-Mai Laas
Estniska Scouthemmet Metsakodu Mait Kaaman
Folkdansföreningen Veskimäe Meeri Lepik
Sverigeesternas Arkiv Mai Raud Pähn
Öselbornas Förening i Stockholm Jaan Teär
Stockholms Estniska Kör Taave Vahermägi
Stockholms Estniska Tennisklubb Rein Tarmet
Scoutkåren Tallinn Matti Lepik
Estniska Hemmet i Uppsala Helve Jaagu
Uppsala Estniska Pensionärsförening Oole Kint
Estniska Föreningen i Uppsala Kaljo Kalm
Estniska Scouthemmet Valgeranna Tiina Janson
Friluftsföreningen Veskijärve Mart Mõistlik

Koostamisel on ühine toetuskiri eesti keelele vähemuskeele staatuse taotlemiseks

REL Keelekomisjon arutas laiendatud koosseisuga 19. jaanuaril Eesti Majas, kuidas saaks kõige efektiivsemalt avaldada toetust prof. Raimo Raagi poolt Rootsi integratsiooni ja võrdõiguslikkuse ministrile saadetud ettepanekule anda eesti keelele vähemuskeele staatus.

Kohalolijad Jaak Akker, Raimo Raag, Mai-Raud Pähn, Sirle Sööt, Maire Vill, Peeter Grünberg, Ivar Paljak, Kati Mitt, Ly Palatu, Kaja Haukanõmm, Mai Beijer leidsid ühise arutelu tulemusena, et eraisikutelt allkirjade kogumise asemel tuleks saata ministrile Eesti organisatsioonide poolt ühine kiri. Tänu Aho Rebase poolt koostatud ülevaatele Rootsis tegutsetavatest Eesti organisatsioonidest on kontaktivõimalus peaaegu kõikide teadaolevate ühingutega olemas.

22. jaanuaril saadeti kõikidele Eesti organisatsioonidele (74-le e-postiga ja 22-le postiga) REL Keelekomisjoni poolt kiri, et küsida nende arvamust, kas nad soovivad ühiskirjaga ühineda. Kui lehelugejate hulgas on organisatsioonide esindajaid, kellele sellist kirja ei ole tulnud, kuid soovite ühiskirjaga liituda, olge kenad ja võtke meiega ühendust: keelekomisjon@gmail.com, 070 319 38 19.

Ühiskirja saatmine on planeeritud 2. veebruarile. Kiire on asjaajamisega selle tõttu, et Integratsiooni ja võrdõiguslikkuse ministeeriumis on valmimisel vähemuskeelte seaduse muutmise seaduse eelnõu.

SIRLE SÖÖT
REL Keelekomisjon

Kui palju on eestlasi Rootsis?

Peeter Grünbergi poolt kogutud andmetel elab 2007. aasta seisuga Rootsis 25 509 eestlast. Neist on
· 9800 on sündinud Eestis,
· 2976, kelle mõlemad vanemad on sündinud Eestis
· 12 733, kelle üks vanem on sündinud Eestis


Vähemusrahvused ja -keeled Rootsis

• saamid (17 000) ja saami keel (7000)- Kirunas (2500), Gällivare (1800), Jokkmokk (900), Arvidsjaur (700);
• rootsisoomlased ja soome keel (250-300 000);
• tornedaallased ja meä keel- Pajalas, Kirunas, Övertorneås, Haparandas, Gällivares soome põhjamurrete lähedane keel ( 25-40 000);
• juudid ja jidiš (4000),
• mustlased (romer) ja mustlaskeel (romani chib 40 000).

Prof. Raimo Raag tegi REL Esinduskogu volitusel minister Sabunile ettepaneku anda eesti keelele vähemuskeele staatus

Uppsala den 5 januari 2009

Till
statsrådet och chefen för Integrations- och jämställdhetsdepartementet Nyamko Sabuni

Hemställan

På uppdrag av Sverigeesternas förbund hemställer jag härmed om att estniska måtte erkännas som ett av Sveriges officiella minoritetsspråk jämte samiska, sverigefinska, torndalsfinska (meän kieli), jiddisch och romani. Som stöd för min hemställan ber jag att få anföra följande.

1. Bakgrund
I december 1999 erkände Sveriges riksdag samer, sverigefinnar, tornedalingar, judar och romer som nationella minoriteter. Samtidigt erkändes dessa gruppers språk som nationella minoritetsspråk i Sverige. Erkännandet grundades på de slutsatser som Minoritetsspråkskommittén dragit i betänkandet Steg mot en minoritetspolitik (SOU 1997a och 1997b). Kommittén hade tillsatts i syfte att utreda om och i så fall på vilket sätt Sverige borde ansluta sig till Europarådets konvention om landsdels- eller minoritetsspråk (European Charter for Regional or Minority Languages, Strasbourg, 5.XI. 1992), den s.k. minoritetsspråkskonventionen. Denna är ägnad att skydda och stödja historiska landsdels- och minoritetsspråk. Genom att ratificera denna konvention och ramkonventionen för skydd av nationella minoriteter (Framework Convention for the Protection of National Minorities, Strasbourg, 1.II. 1995) har Sverige folkrättsligt förbundit sig att skydda landets nationella minoriteter och stödja dessas kulturer och språk i Sverige.

Minoritetsspråkskommittén redovisade i sitt betänkande svårigheterna med att avgöra vilka språk i Sverige som är att anse som landsdels- eller minoritetsspråk enligt den europeiska minoritetsspråkskonventionens definition av sådana språk och vilka språk som är att betrakta som invandrarspråk som inte omfattas av konventionens definition. Konventionens definition lyder i svensk översättning:
”[sådant] språk som av hävd används i ett visst territorium inom en stat av medborgare i den staten, som utgör en grupp, som till antalet är mindre än resten av befolkningen i den staten, och som är annorlunda än det eller de officiella språken i den staten” (SOU 1997a:313).
Av konventionen framgår dessutom att tillräckligt många personer måste använda ett språk för att konventionen skall kunna tillämpas på detta (SOU 1997a:313).

Med denna skrivelse vill jag visa
att estniska språket talats i Sverige sedan lång tid tillbaka
att estniska används av tillräckligt många personer i Sverige för att konventionen skall kunna tillämpas på detta språk

Därmed uppfyller estniska språket alla krav för att anses vara ett minoritetsspråk i Sverige och bör erkännas som sådant, närmare bestämt som ett territoriellt obundet minoritetsspråk, liksom esterna som grupp borde tillerkännas status av nationell minoritet.

I det följande lägger jag fram en kortfattad beskrivning av esternas historia i Sverige (inom dess nuvarande gränser) tillbaka till nordiska krigets dagar, dvs. under trehundra år. För en utförligare redogörelse och dokumentation får jag hänvisa till mina källor (se bibliografin i slutet av denna skrivelse).

Jag har valt nordiska kriget som bortre tidsgräns eftersom de geografiska områden som i våra dagar utgör Estland före nordiska kriget var en del av Sverige. Denna historiska svensk-estniska gemenskap sträcker sig ytterligare hundrafemtio år tillbaka i tiden, till 1561 då Reval/Tallinn och norra Estland blev svenska. Under hela den tid då de estniska områdena hörde till Sverige förekom en rörlighet bland befolkningen så att estnisktalande under kortare eller längre tid fanns i det område som i våra dagar är Sverige, liksom det fanns svensktalande i det som i dag är Estland. Det finns källor som antyder att ester funnits i Sverige (inom nuvarande gränser) redan under medeltiden (Raag 1999), men dessa beaktas inte i det följande.

Min framställning bygger på historiska och kulturhistoriska forskningsresultat som givits ut i olika publikationer och delvis på estniska. Någon systematisk forskning om den estniska gruppens tidigare historia i Sverige har hittills inte bedrivits. De insatser som gjorts har snarare karaktären av spridda nedslag längs en tidsaxel som omfattar trehundra år.

Forskningsresultaten har inte heller tidigare sammanställts till någon heltäckande bild. Därför har den estniska gruppens historiska hävd i Sverige inte kunnat vara känd och naturligtvis inte heller kunnat beaktas av ledamöterna i Minoritetsspråkskommittén.

Den europeiska minoritetsspråkskonventionens krav på att ett landsdels- eller minoritetsspråk ska vara ”annorlunda än det eller de officiella språken i den staten” avser dialekter av det officiella språket, i detta fall svenska. Att estniska inte är en svensk dialekt utan ett självständigt finsk-ugriskt språk är en självklarhet som inte behöver verifieras.

2. Ester i Sverige före andra världskriget
Minoritetsspråkskommittén påpekar att ingen statistik i Sverige förts över språktillhörighet eller etnisk tillhörighet och att ”[d]etta försvårar bedömningen av vilka språk som kan anses [vara] använda av hävd i Sverige” (SOU 1997a:112). Samtidigt konstaterar kommittén att befolkningen i Sverige före andra världskriget var mycket homogen. Därvid stödjer sig kommittén på statistik från folkräkningarna 1910 och 1930 (SOU 1997a:112).

Mellankrigstidens folkräkningar registrerade 232 estniska undersåtar år 1920 och 184 år 1930, samtidigt som antalet i Estland födda personer uppgick till 327 respektive 492 (SOS 1945:22, 24). Antalet i Sverige födda estättlingar framgår inte av den officiella statistiken. Likväl kan man konstatera att det fanns ester i landet, även om gruppen var förhållandevis fåtalig. Antalet ester och sammanhållningen dem emellan var emellertid så pass stor att man under mellankrigstiden i Stockholm grundade en egen förening, Stockholmi Eesti Selts (Kangro 1976:270) som fortfarande existerar. Även inrättandet av ett lektorat i estniska språket 1938 vid dåvarande Stockholms högskola vittnar om aktivt intresse för Estland och det estniska. Den första innehavaren av detta lektorat hämtades från Estland (Raag 1996: 154; 2002:60–64). Tidigare hade regelbunden undervisning i estniska givits vid Uppsala universitet läsåret 1901/02, höstterminen 1906 samt vår- och höstterminen 1911 (Raag 1996).

Uppgifterna från folkräkningen 1910 äger ingen giltighet för den estniska gruppen i Sverige eftersom Estland då ännu inte existerade som stat och inga medborgare från detta land följaktligen kunde registreras. De ester som vid folkräkningstillfället var bosatta i Sverige registrerades antingen som ryska undersåtar, födda i Ryssland eller svenskar. I det sistnämnda fallet rörde det sig om både naturaliserade svenskar med estniskt ursprung (invandrare) samt ester och ättlingar till ester som var bosatta i Sverige sedan tidigare.

En våg av estniska invandrare hade kommit till Sverige strax före första världskrigets utbrott, i samband med att tsarmyndigheterna med våld slog ned 1905 års ryska revolution som spritt sig även till östersjöprovinserna Estland (=nuvarande norra Estland) och Livland. Antalet baltiska flyktingar som kom till Sverige åren 1906–1914 uppgick till mellan 800 och 1000. Merparten var ester. 35 % av flyktingarna återvände sedermera till hemlandet. Åtskilliga av de som stannade i Sverige ansökte senare om svenskt medborgarskap vilket dock vanligen förvägrades dem (Loit 1990, 2005; se även Hammar 1964). På Grev Turegatan 36 A i Stockholm inrättades vid denna tid också en estnisk byrå (Eesti büroo; Björkegren 1985:332).

1905 års estniska flyktingar var ingalunda de första estniska flyktingarna i Sverige. Under 1700- och 1800-talen flydde en ansenlig mängd estniskt och estlandssvenskt bondfolk till Sverige (om estlandssvenskt bondfolks rymningar se Jakobsson 1976). Sammanlagt tros det röra sig om åtskilliga tusen individer som flydde undan materiell misär samt orättvis behandling och förtryck från tyska godsherrars sida. De flesta var emellertid yngre män i åldern 18–30 år som flydde för att undgå utskrivning till ryska armén. Tjänstgöringen i ryska armén var hård och fruktad. Den kunde vara upp till tjugofem år och innebar i praktiken att den soldatuttagne fick tillbringa återstoden av sitt liv i ryska kronans tjänst. Den estniska allmogens flyktfrekvens var tidvis betydande: 1781–1794 flydde mellan 2 000 och 3 000 personer (Papp 1988, 1993) och ledde till att de ryska myndigheterna lät efterlysa rymlingarna. De kom från praktiskt taget alla delar av den est- och livländska kusten, från Finska vikens inre östra del till Ösels sydligaste udde. I Sverige bosatte rymlingarna sig längs ett vidsträckt kustområde från sydligaste Gotland upp till Fårö och Gotska Sandön, på fastlandet från Torö utanför Nynäshamn upp till Singö i nordligaste Roslagen. I Katthammarsvik på östra Gotland utgjorde estländarna tidvis långt över tio procent av befolkningen och estniska talades där ännu under 1800-talets senare del (Papp 1988, 1990). Denna typ av flykt till Sverige började i mitten av 1700-talet och upphörde först i mitten av 1860-talet.

Inte ens 1700- och 1800-talets rymlingar var de första esterna som sökt en fristad i Sverige. Den äldsta hittills belagda flyktingströmmen från de områden som i våra dagar utgör Estland nådde Sveriges östkust under det nordiska krigets dagar. Den flykten skedde i samband med att ryska styrkor erövrade östersjöprovinserna. Flertalet krigsflyktingar var svenskar som tjänstgjort i olika befattningar i den svenska administrationen i Estland och Livland. Bland flyktingarna återfanns emellertid även såväl balttyska adelsmän och borgare som estniskt bondfolk. De senare utgjordes av pigor, drängar och annat tjänstefolk som de svenska och tyska herrskapen tog med sig till Sverige. Merparten anlände till Stockholm (Snellman 1970, 1971). En och annan av flyktingarna kom att göra bestående insatser i det nya landet, bland annat inom förlagsväsendet (Raag 1998).

3. Ester i våra dagars Sverige
Under andra världskrigets massflykt från Estland fann drygt 28 000 estländare en tillflyktsort i Sverige (Berge 1992; Andræ 2004; Reinans 2006). Flyktingskaran var mycket brokig till sin sociala sammansättning. Gruppen etablerade sig snabbt i det nya landet och byggde här upp ett omfattande och vittförgrenat nätverk av lokala och rikstäckande föreningar, skolor, tidningar, förlag och församlingar (Raag 1988; Kangro 1976). Föreningsväsendet kom mestadels att utgöras av nygrundade organisationer med allehanda inriktning (politik, kultur, idrott, ungdomsverksamhet), men kunde också anknyta till redan befintliga estniska organisationer.
Estniska föreningen i Stockholm hade, som tidigare nämnts, grundats redan under mellankrigstiden. En estnisk förening räknar sin historia till 1904.

Den estniska gruppen i Sverige tillfördes under efterkrigstiden nytillskott i form av såväl politiska flyktingar som anhöriginvandrare från Sovjetestland. Dessa uppgick till omkring tusen personer. Ännu fler ester har kommit till Sverige för kortare eller längre tid sedan Estland 1991 åter blev en självständig stat och inga politiska hinder längre omöjliggör flyttning till Sverige – eller vice versa, svenskars flytt till Estland.

I dag verkar i Sverige drygt hundra estniska föreningar, både rikstäckande och lokala (kontaktuppgifter till de flesta finns på: http://www.rebas.se/rahvuskaaslased/index.php?lang=en). Föreningarna är lokaliserade till Eskilstuna, Gotland, Gävle, Göteborg, Luleå, Lund, Malmö, Norrköping, Stockholm, Sunne, Uppsala och Örebro. Föreningsväsendet inkluderar 8 evangelisk-luherska församlingar, tre friluftsanläggningar (en nära Sandhem i Västergötland, en nära Gnesta i Sörmland och en i Fjärås utanför Kungsbacka) och två barnkolonier (en i närheten av Brastad i Bohuslän och en nära Ugglarp i Halland). I Göteborg verkar en estnisk teatertrupp. I Stockholm finns en estnisk grundskola (sedan 1945) och två förskolor; en ytterligare förskola finns i Göteborg. I Stockholm utkommer veckotidningen ”Eesti Päevaleht” (Estniska dagbladet, grundad 1959). Det omfattande och mångfasetterade estniska föreningslivet i Sverige visar att Sverigeesternas identitet inte enbart är språklig, utan att det samtidigt rör sig om en kulturell samhörighet som gruppen helt uppenbart är mycket mån om att värna och stärka.
Sverigeesternas förbund är en rikstäckande (tak)organisation och ett kontaktnät för esterna i Sverige. Förbundets syften är att tillvarata sverigeesternas intressen, förmedla information om Estland och stimulera estnisk kultur i Sverige. Dess högsta beslutande organ är Esternas Representation i Sverige. Denna fungerade tidigare som ett självständigt, av sverigeesterna i allmänna val valt representantskap. Representationen har verkat sedan 1956 och de nuvarande 40 ledamöterna valdes hösten 2006 för en period av fyra år.

Antalet ester och estättlingar eller estnisktalande i Sverige i dag kan inte närmare specificeras eftersom det inte förs någon offentlig statistik över språktillhörighet eller etnisk tillhörighet. Antalet i Estland födda personer i Sverige har under hela efterkrigstiden kunnat räknas i tiotusental (se olika årgångar av Statistisk årsbok för Sverige). En statistisk beräkning om andra generationens sverigeester under efterkrigstiden har gjorts (Reinans 1999) och enligt denna fanns det 15 084 personer i landet med minst en förälder som var född i Estland (beräkningen avser år 1994). Även om alla i den andra (liksom i den tredje och fjärde) generationen inte kan estniska, kan det inte råda något som helst tvivel om att estniska används av ett tillräckligt stort antal personer i Sverige för att den europeiska minoritetsspråkskonventionens skall kunna tillämpas på detta språk.

4. Slutsatser och kommentarer
Mot bakgrund av den ovan givna beskrivningen står det klart att grupper av estniska invandrare har kommit till Sverige under nordiska kriget från mitten av 1700-talet till 1860-talets mitt åren 1906–1914 under mellankrigstiden i slutet av andra världskriget under efterkrigstiden och efter 1991.

De som talat estniska i Sverige under de senaste trehundra åren har således till största delen varit till Sverige ständigt nyanlända ester. Samma förhållande konstaterar Minoritetesspråkskommittén om sverigefinnarnas närvaro i det område som nu är Sverige (SOU 1997a:125).

Antalet ester i Sverige före andra världskriget kan tyckas ha varit lågt. Detsamma måste sägas om Sveriges judar. Enligt Minoritetsspråkskommitténs betänkande har en judisk befolkning funnits i Sverige sedan 1775 och omfattade då ca 150 personer. Det kan också ha funnits en period under mitten av 1800-talet då jiddisch användes av endast ett fåtal talare eller inte alls (SOU 1997a:146). Antalet ester i Sverige har under samma tid, från slutet av 1700-talet och fram till slutet av 1800-talet, uppenbarligen varit betydligt större. Den forskning som hittills bedrivits vittnar om en kontinuitet i användningen av estniska språket i Sverige genom tre sekler.

Även om det finns uppgifter om att estniska talats under lång tid på vissa platser i landet, framför allt Stockholm, Roslagen och Gotland, kan dessa områden knappast utgöra språkets historiska bas i Sverige i den europeiska minoritetsspråkskonventionens mening. Därför är det riktigast att behandla estniska som ett territoriellt obundet språk. Detta accentueras av den geografiska spridning som det estniska föreningslivet uppvisar i Sverige.

Av denna framställning, hur fragmentarisk denna än kan synas vara, står det klart att ester bott i Sverige och att estniska talats i Sverige inom landets nutida gränser i mer än trehundra år. Estniska har därmed övergått från att vara ett invandrarspråk i den europeiska minoritetsspråkskonventionens mening. Antalet estnisktalande kan räknas i tiotusental och några betänkligheter beträffande språkets fortlevnad i Sverige kan inte göras. Mot denna bakgrund och i beaktande av de långvariga och nära historiska banden mellan Estland och Sverige måste estniska rimligen erkännas som ett av Sveriges minoritetsspråk jämte samiska, sverigefinska, torndalsfinska (meän kieli), jiddisch och romani.

Kas eestlased võiksid taotleda eesti keelele vähemuskeele staatust Rootsis?

Nii küsisime Eesti delegatsiooniga konverentsil otse Språkrådeti juhatajalt, dotsent Olle Josephsonilt. Tema vastus oli, et miks ka mitte. Kui te suudate tõendada, et eesti keel vastab kõikidele vähemuskeeltele esitatavatele kriteeriumidele, siis võiksite kindlasti kokku panna taotluskirja koos vastavate lisadega ja minna integratsiooni ja võrdõiguslikkuse ministri Nyamko Sabuni juurde. Ajastus on selleks igati sobiv, sest praegu on väljatöötamisel keeleseaduse eelnõu tähtajaga 1. juuli 2009.

Vähemuskeele nõuded:
- peab olema keel mitte murre;
- seda keelt on rääkinud järjepidevalt Rootsis vähemalt kolm generatsiooni e. u. 100 a.;
- keele rääkijad ise soovivad, et keel saaks vähemuskeele staatuse.
Eesti keel vastab praegu kindlasti kahele nõudele: esiteks pole see rootsi keele murre, teiseks on prof. Raimo Raag oma uurimustes kindlaks teinud, et eestlasi on elanud Rootsis hoopis kauem kui 100 aastat. Kolmandat nõuet – keele rääkijate oma soovi – loodame täita kõige lähemal ajal, saates Rootsis elavaile eestlastele ja eesti juurtega inimestele välja küsitluse, paludes nende toetust. Selle aktsiooniga loodame Rootsis registreerida vähemalt 4000-5000 eesti keele rääkijat.

Mida see eesti keelele annab?
- eesti keele õppe tagamise 1-2 tundi nädalas isegi juhul, kui õpilasi ei ole rohkem kui üks ja eesti keel ei ole kodukeel;
- eesti keele uurimise ja õpetamise vähemalt ühe rootsi kõrgkooli juures;
- kultuuriürituste toetamise.
Kindlasti annab see eesti keelele ka kõrgema staatuse ja eestlastele suurema motivatsiooni perekondades eesti keelt rääkida, ka eesti juurtega inimestele kasvava huvi eesti keelt õppida ja osata – osa saada eesti kultuurist. Sellest peaks kujunema moraalne tugi ka Eesti Koolile, täienduskoolidele, mudilasringidele, kui vanematel tekib suurem soov oma lastele eesti keelt õpetada. Aga päris kindlasti võib loota eesti keele õpetamisele ja kultuuriüritustele suuremat majanduslikku toetust.

See mõte pole uus
Eestis omal ajal rakendatud kultuuriautonoomia eeskujul tõstatasid eesti põgenikud Rootsi tulles kohe kultuuriautonoomia küsimuse. Alguses oli see Eesti Komitee tegevuskavas. Hiljem võttis mõtte üle Rootsi Eestlaste Esindus, võideldes eesti koolide eest mitmes linnas nagu Borås ja Norrköping, kuhu olid tekkinud suured eestlaste kolooniad. REE läks küsimusega koguni Rootsi Riigipäeva. Vastus oli eitav: rootslased pooldasid eestlaste kiiret assimilatsiooni ja mitte ”riiki riigis”. Alles Euroopa Liidu vähemuspoliitika mõjul muutus Rootsi valitsuse suhtumine oma vähemustesse.
Viimati oli eestlaste kui vähemusrahvuse küsimus päevakorral 1997. aastal, kui RELi esindajad Johan Haaabma ja Mai Raud-Pähn kutsuti koos juutide, soomlastega jt Riigipäeva vähemuskeelte komisjonile eestlastest aru andma. Seegi kord ei võetud meid arvesse, sest eestlased olevat liiga hilja Rootsi jõudnud, fakt, mille nüüd Raimo Raag ümber lükanud.
REL Keelekomisjon tegeleb nüüd ettevalmistustega, et uue aasta alguses moodustada delegatsioon, kes vajalike dokumentidega võiks ministri jutule minna.

SIRLE SÖÖT
MAI RAUD-PÄHN
REL Keelekomisjon